Loodi rahvarinde üleriiklik keskus
Loodi rahvarinde üleriiklik keskus.
Tallinnas peeti esmaspäeval suurem nõupidamine. ― Sellel valiti põhiseaduse elluviimise rahvarinde üleriigiline 21 liikmeline keskjuhatus. ― Keskjuhatuse esimeheks valiti A. Jürima.
Rahvarinde lähemaid ja kaugemaid ülesandeid. Rahvarinde korraldus on rahva keskel kasvanud alt üles.
Esmaspäewa [10. jaanuari 1938] õhtupoolikul astus Tallinnas, Seltskondlikus Majas kokku nõupidamine põhiseaduse elluwiimise rahwarinde üleriigilise keskuse asutamiseks. Keskuse loomine osutus nüüd juba wajalikuks seetõttu, et suuremalt osalt waldades, linnades ja maakondades on põhiseaduse elluwiimise rahwarinde üksused juba tekkinud ja ka maakondlikud juhatused walitud, ja üleriigiline keskjuhatus wiiks selle ehituse n. ü. katuse alla.
Nõupidamisest Tallinnas wõtsid osa kõigi maakondlikkude ja linnade rahwarinde juhatuste esindajad, samuti kõigi suuremate kodade, seltskondlike organisatsioonide ja asutuste juhtiwad tegelased. Koosolekut juhatas Põllutöökoja ja Riigi-majandusnõukogu esimees A. Jürima, kes oma sissejuhatawas sõnas selgitas rahwarinde loomise senist käiku ja ülesandeid. Pikemalt kõnelesid weel Isamaaliidu esimees prof. J. Uluots ja Peaministri asetäitja K. Eenpalu.
Pärast läbirääkimisi otsustati walida ja waliti põhiseaduse elluwiimise rahwarinde üleriigiline keskjuhatus järgmises kooseisus:
A. Jürima, J. Uluots, K. Eenpalu, kindral J. Orasmaa, A. Oidermaa, O. Suursööt, A. Tupits, H. Kukke, proua J. Steinmann, A. Uesson, kindral A. Tõnisson, K. Selter, K. Särgawa, J. Põdra, B. Melts, O. Piirsalu, A. Naeres, J. Woiman, pr. L. Eenpalu ja H. Simm.
Keskjuhatus moodustas eestseisuse järgmises koosseisus: A. Jürima (esimees), J. Uluots (esimehe asetäitja), K. Eenpalu, proua J. Steinmann, A. Tupits, E. Kigaste (laekur) ja O. Piirsalu (peasekretär). Keskjuhatusele anti wolitus moodustada weel rewisjonikomisjon ja tarwilikud alatoimkonnad.
Rahwarinde nime all tekkinud korraldus, organisatsioon, mis moodustatud uue põhiseaduse elluwiimiseks, on oma ehituslikus konstruktsioonis loodud alt üles.
Kõigepealt tekkisid rahwarinde algrakukesed, rahwarinde juhatused waldades. Sealt ülespoole ehitades on nüüd wiimaks jõutud wälja üleriikliku keskuse loomiseni.
Selleks olid esmaspäewa, 10. jaan. õhtupoolikul Tallinnas Seltskondlikud Majas kokku tulnud meie seltskonnas üldtuntud juhtiwad isikud, nende hulgas meie maakondades juba loodud rahwarinde keskuste esindajad.
Koos olid K. Eenpalu, J. Uluots (Isamaaliit), E. Kigaste, O. Piirsalu (Isamaaliit), A. Jürima (Põllutöökoda ja majandusorganisatsioonid), A. Kohwer (Rahwarinde Wõrumaa keskus), K. Pajos (Wirumaa keskus), pr. A. Jeets (Naiskodukaitse), M. Tang (Petserimaa keskus), J. Lust (Rahwarinde Narwa keskus), H. Otstawel (Saaremaa keskus), H. Lauri (Tartumaa keskus), M. Hansen (Wiljandimaa keskus), P. Männik (Eesti Maaomawalitsuste Keskus), A. Oidermaa, J. Woiman (Töölisühingute keskliit), A. Kask (Ühistegewusliit), R. Waharo (Tuletõrje), A. Kasterpalu (Rahwarinde Läänemaa keskus), J. Põdra (ETK), I. Tõrmaküla (Põllutöökoda), H. Kukke, G. Ney (NMKÜ), L. Käbin (Maanaiste Keskselts), J. Steinmann (Naisliit), A. Naeres (Käsitöökoda), A. Uesson (Linnade liit), A. Lübek (Arstide koda), Linda Eenpalu (Kodumajanduskoda), H. Summ (Kaupmeeste ühingute üleriiklik keskliit), K. Jürisoo (Rohuteadlaste koda), K. Särgawa (ERK), Joakim Puhk (Kaubandus-tööstuskoda), B. Melts (Tuletõrje), E. Murdmaa (Õpetajate Koda), J. Kaarimäe (Rahwarinde Järwamaa keskus), J. Marksoo (Pärnumaa keskus), kokku 38 isikut.
Koosoleku juhatajaks waliti A. Jürima, sekretäriks O. Piirsalu. A. Jürima tähendas sissejuhatuseks, et nõupidamisest osawõtjad ei ole siin koos mitte nende asutuste esindajatena, kuhu nad kuuluwad, waid kui meie awaliku elu üldiselt tuntud inimesed.
Rahwarinde moodustamise küsimus kerkis üles wiimasel Isamaaliidu kongressil, kus Riigihoidja K. Päts oma kõnes algatas mõtte luua põhiseaduse ellurakendamiseks lai rinne, kuhu kuuluksid esindajad meie rahwa kõikidest kihtidest ja koondistest.
Seda ettepanekut selgitas ja põhjendas üksikasjalikumalt samal kongressil Peaministri asetäitja K. Eenpalu. Kui kongressi saadikud olid koju jõudnud, algaski selle ettepaneku teostamine. Igas wallas tekkisid rahwarinde algrakukesed ― rahwarinde kohapealsed juhatused. Waldade rakukeste esindajaist moodustati rahwarinde tsentrum igas walimisringkonnas. Ringkonnad omakorda lõid juhtiwa keskuse maakonna ulatuses. Linnades on rahwarinde organiseerimistöö läinud nii, et igas walimisringkonnas on tekkinud juhatus, kelle esindajaist loodi keskus kogu linna jaoks. See organiseerimistöö on kõigis linnades wiidud lõpule, wälja arwatud Tallinn, kus juhatused puudusid mõnes ringkonnas. Teisipäewal, 11. jaan. moodustub ka Tallinna tsentrum lõplikult. Rahwarinde üleriiklik keskus walib nüüd juhatuse ja nii oleks siis kogu organisatsioonil nii öelda katus peal.
Rahwarinde lähemateks ülesanneteks on uue põhiseaduse tutwustamine meie rahwa kõigile ringidele ja teiseks ― kaasaaitamine walimiste läbiwiimiseks.
Rahwarinne esines juba 1. jaanuaril uue põhiseaduse jõusseastumise tähistamisega. Sel puhul korraldatud aktused ja muud ettewõtted on üle maa igal pool hästi korda läinud. Põhiseaduse tutwustamise töö jätkub ka edaspidi. Nüüd tuleb peatähelepanu ja kogu energia pöörata sellele, kuidas tulewastel walimistel läbi wiia soowitawad kandidaadid.
Kõik ühisaktsioonid on seni hästi õnnestunud. Uue põhiseaduse ellurakendamisel ei ole tekkinud mingit opositsiooni.
Kui meil õnnestub tulewasse rahwaesindusse saata inimesi, kes oma südametunnistuse ja kindlate tõekspidamiste kohaselt peawad uut põhiseadust kandma, siis on wiimane suur ülesanne täidetud ja meie kõige tähtsam riiklik reform lõpule wiidud.
Siis wõime jälle üle minna päriselt normaalsele elule ja arengukäigule. Selle ülesande teostamiseks koosoleku juhataja soowis kõigile õnne ja jõudu.
Prof. J. Uluots oma sõnavõtus
märkis, kuidas ükski rahwas praegustes heitlustes ei saa muidu kõwa ja sitke olla, kui ta ei ole sisemiselt seotud. Selleks sisemiseks tsemendiks wõib olla ja ühe rahwa põhiseadus.
Meil on küllaldaselt
näiteid teiste rahwaste juurest, kuidas häid põhiseadusi ei ole suudetud ellu rakendada, kuna ei ole leidunud isikuid, inimesi, kes ellurakendamise töö oma südameasjaks oleks teinud.
Igal põhiseadusel peawad olema omad kaitsjad, garandid. Garantide osa wõib täita kogu rahwas. Ta suudab seda teha siis, kui kodanike enamus wõtab põhiseaduse omaks. Meie rahwa suur enamus armastab korda ja seadust. Ta on seadusearmastaja ka siis, kui ta otseselt iga paragrahwiga ei ole nõus. Et uut põhiseadust kanda, selleks peab olema rahwas wastawalt organiseeritud, eriti nüüd, kus puuduwad endised parteilised institutsioonid. Selleks oligi wajalik luua rahwarinne.
Ajaloolisest perspektiiwist rahwarinne omab suure tähenduse.
Ta peab hoolitsema selle eest, et rahwas imbuks lõbi uuest põhiseadusest, uuest õiguslikust korrast. Kui rahwarinne jõuab seda ülesannet täita, siis oli tema loomine õigustatud. Rahwarinde edukaks tegutsemiseks tuleb luua keskaparaat, see süda, mis wõtab were kokku ja annab löögid, energia, tagasi kohtadele. Kõigest sellest oleneb uue põhiseaduse ellurakendamine.
See, mida teeme ja teostame, ei ole möödaminew meeleolu, ühe wäikese rühma asi, waid
kogu riigi ja rahwa ettewõte.
Meie peame sisemiselt tugewaks saama, selleks peab rahwarinne kaasa aitama. Ta peab täitma kaasaja suuri elulisi ülesandeid, et meie riik ja rahwas wõiksid olla kindlustatud pikemaks ajaks.
Peaministri asetäitja K. Eenpalu
tegi mõned selgitawad märkused. Nüüd küsitakse kõikjal, millal on oodata walimisi. Walimiste kuulutamine oleneb Riigihoidjast. Seni ei ole Riigihoidja ega tema lähemad kaastöölised weel kõnelnud eelseiswate walimiste tähtaegadest. Küsimus on lahtine ja wäga arusaadawatel põhjustel. Riigiwolikogu walimiste wäljakuulutamise wiimaseks tähtajaks wõiks olla märtsi esimene pool. Et aga seni walimiste tähtpäewade suhtes weel ei ole seisukohta wõetud, siis sellepärast, et walitsusel praegu weel on rohkesti tööd teatud tarwilikkude seaduste wäljatöötamiseks ja wastuwõtmiseks.
Walimiste peakomitee kokkutulek ei tähenda iseenesest, et sellele otsekohe järgneks eelseiswate walimiste tähtaja kuulutamine. Uute walimiste õiguslikud alused on teatawasti erinewad meie endistest walimistest. Walijalt nõutakse nüüd ka teatud elamistsensust, kindlaajalist asumist tema walimispiirkonnas. Walimisseaduses ei ole aga ette nähtud, millisest ajast esimestel walimistel lugeda walimispiirkonnas asumise üheaastast tähtaega. Selle ja teiste selliste küsimuste selgitamiseks oli wajalik walimiste peakomitee kokkutulek. Teist kompetentsemat asutust ei saa nende lahendajaks olla.
Edasi on kõneldud rahwarinde kui organisatsiooni juriidilisest alusest ja iseloomust. Mõnelpool on selles suhtes tekkinud mõningaid kahtlusi, et kuidas saame tegutseda, kui ei ole põhikirja jne. Koosoleku juhataja juba tähendas, kuidas Riigihoidja üleskutse wiimasel Isamaaliidu kongressil sai rahwarinde loomise aluseks. Sellejuures tundub, et tarwilikkude tööde ettewõtmiseks ei ole alati waja wormilikku alust, ei tarwitse alati soetada põhikirja. Faktiliste koondiste abil saab samuti sooritada ettewõtmise, nagu juriidilistegi aluste kaudu. Meie organisatsioon ei saa muidugi kinniswarasid omandada ja teisi juriidilise isiku õigusi kasutada, kuid need ei ole tarwilikud. Igatahes ei satu meie normidega wastuollu.
Edasi rahwarinde ülesannetest.
Kõigepealt walimiste toimetamine. Siin tuleb seista arwatawasti kõrwuti ka mõnede teiste tekkida wõiwate koondistega. Meie organisatsiooni sihiks on anda tema ettewõtmistele autoriteedilikku kuju ja wäärikust. Peawad kaduma juhuslikkuse momendid, mis lubaksid oodata juhuslikkude rühmituste tekkimist siit ja sealt. Wäljaspool parteisid seistes rahwarinne ammutab kogu oma jõu rahwa südametunnistusest.
Walimistega ei ole weel rahwarinde ülesanded läbi.
Tuleb kogu aeg organiseerida seljatagust, kuni rahwas on leidnud wõimalusi teistsuguseks organiseerimiseks. Seda seljatagust tuleb hoida kogu sel perioodil, mil toimub põhiseaduse ellurakendamine. Kõneleja küsis, kas saadakse selle ülesandega hakkama? Siin tuleb meele tuletada möödunud samme, rahwahääletusele ja Rahwuskogu walimistele mindi umbes samasuguse konstruktsiooniga, mis oli mitmeti puudulikum praegusest ja nagu nüüd tagantjärele wõib konstateerida, puuduusid nende ühisaktsioonide juures wõistlejad. Neid ei tulnud, mitte sellepärast, et selleks oleks keeldu olnud. Nende tulek jäi ära ainsal põhjusel ― nendel puudus wastutus. Oma aktsioonid wiisime wäga hästi läbi.
Rahwuskogu tööde lõpetamise järele tekkisid wahepeal lootused parteilikkude organisatsioonide sünniks. Need olid enneaegsed. Tundub, et parteiliku süsteemi tekkimise korral meie oleksime põhiseaduse ellurakendamisel sattunud õnnetuste radadele.
Peame ära hoidma, et meie esimesel parlamendil ei tekiks wastuolu Riigihoidjaga, selle ainukese peawastutajaga.
Niisugusel korral meie lükkaksime ainult edasi põhiseaduse lõpliku jõusseastumise. Meie ülesandeks on saada uues parlamendis otsustawat enamust, kes töötaks koos Riigihoidjaga, see ei tähenda, et see enamus kõiges asjas ütleks ainult jah ja aamen. Rahwuskogus nägime mitmeid erinewusi ja isearwamisi. See enamus peab aga olema lojaalne ja talitama nende kindlate weenete kohaselt, milledel on Rahwuskogus walminud meie riigi uus põhikord. Soowime, et asi kõigiti toime tuleks. Sellega kindlustame kõigile kihtidele wäärtusliku korra, nii nagu ta on ideoloogiliselt ette nähtud meie uues põhiseaduses.