— 89 —
„Saia süüa! Saia süüa, emake!“ wastanud lapsed. Wanamoor kutsunud lapsed tuppa, pistnud neid tuas aga suurde kasti, kell aukline kaan peal olnud.
„Kuule tüdruk, pista sõrm läbi augu wälja!“ käskinud wanamoor.
Õde tahtnud pista, aga wend ei lasknud. Wanamoor saanud pahaseks ja sõnunud. „Seiske nüüd siin, ei ma teid wälja ei lase!“ Ise läinud wanamoor ära.
Lapsed olnud wäsind. Wend jäänud pea magama. Warsti tulnud wanamoor jälle kasti juurde ja ütelnud: „Tüdruk, pista sõrm wälja!“
Tüdruk pistnudki sõrme wälja. Wanamoor tõmmanud aga napsti sõrme otsast ära. Õde kiljatanud. Sest härganud wend ülesse ja noominud õde, et ta tema käsku pole kuulnud.
Wanamoor wõtnud nüüd lapsed kastist wälja ja wiinud teise tuppa. Seal olnud ahi palawaks küetud ja suur pann seisnud ahju suu ees.
„Soendage endid ahju suu ees!“ käskinud wanamoor. Ise aga tahtnud lapsi panni peale lükata.
Wend saanud nõuust aru, hakanud wasta paluma: „Näita, emakene, kudas me endid piame soendama!“
Wanamoor astunud ahju suu ette ennast soendama. Õde ja wend lükanud järsku takka ja wanamoor lennanud kukerpalli panni peale. Pann aga karanud iseenesest ahju, ahju uks takka kinni.