Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/66

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 65 —

pannud aga tütarlapse jäädawasti leiba kastma. Peale selle antud temale käsk, igale sissetulejale ütelda, et sissetuleja wanapagana selga läheks ahju peal sügama.

Natukese aja pärast jõudnud kuradi poeg koju. Kodust lugu nähes saanud ta wäga wihaseks. Hunti silmates teinud ta warsti lahkema näo ja hakanud wennaga palju armsamini kõnelema. Wiinud mehe oma tallidesse ja näidanud talle kõiki oma hobusid. Läinud ka lehmalauta, kus ilusad, rammusad lehmad söönud.

Wiimaks ütelnud noor kuriwaim: „Lähme ka aita, kus kuld ja hõbe kottides seisab.“ Läinudki aita, wanapagan eel, noorem wend taga järele. Wanapagan näidanud nooremale wennale kõik oma kulla kotid ära. Selle peale ütelnud wanaõelus: „Lähme, ma näitan, kus kõige suurem warandus seisab.“

Seda üteldes wiinud noor kurat noorema wenna suure tõrre ligidale ja tõstnud siis äkisti tõrde. Tõrres olnud aga tõrw ja noorem wend hakanud tõrwa sisse wajuma. Hunt kuulnud ometi noorema wenna hüüdmist ja käskinud jänese minna ja noorema wenna tõrrest wälja tõmmata. Jänes katsunud, aga ei wõinud. Hunt käskinud rebast minna nooremat wenda tõrwast wälja tõmmama. Rebane tõmmanud, aga ainult poolest kehast saadik. Nüüd läinud hunt ise platsi ja tõmmanud noorema wenna tõrwast täiesti wälja. Siis wõtnud hunt kurja-