Lehekülg:Wanapagana jutud Eisen 1893.djvu/22

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 21 —

on. Wõib olla, et sa wahel wihastad. Kui wihastad, ei tahaks ma sind teenima tulla!“

Wanapoiss wasta: „Ära karda, et wihasta!“

Hans wasta: „Küll sa nüüd oled mees lubama, aga kes seda wõib uskuda. Seitsme aasta sees wõib mõndagi juhtuda. Ehk saad ise wihaseks ehk wihastad mind! Kes seda teab!“

Wanapoiss wasta: „Kui seda piaks juhtuma, siis pista kas mu silmad piast wälja!“

Hans wasta: „Sõnast meest, härga sarwest! käsi siin!“

Kaup walmis. Hans oligi wanapoisi poiss.


II. Suuruse wõtmine.

Hans mõtles ühte lugu, kudas hea kaubaga wanapoisile kõige rohkem pussi teha. Hans oli nihukese kauba tehti, et wanapoisi kas ümber sõrme wõis mässida.

„Kas oled mu weiste karja juba näind?“ küsind wanapoiss teisel päewal.

Hans wasta: „Ei ole weel, peremees!“

Wanapoiss wasta: „Noh, siis tule waatama. Küll ma näitan sulle!“

Läksiwadki waatama. Oli weissid sadade kaupa. Lambaid nõndasama.

„Küll on mu kari suur ja ilus!“ hoobelnud wanapoiss: „Küll on suur! Waata, kui palju neid on. Kari on tõesti suur!“

Hans wasta: „Seda ta tõesti on, peremees!“