Sisasakaline walimiste wäerind
Käetargad ja imearstid poliitikat tegemas.
Maa komiteede loomise ja koosolekute keerises.
Poliitilised kaarditargad Kohilas.
Kohila wallas liikus neil päewil wabadussõjalaste kihutuskoosolekul, mööda metsataguseid külasid ja saunaonne huwitaw paar, mees ja naine. Esimene neist esines imearstina, masseerijana, soonetasujana ja kupulaskjana ning müüs ühtlasi ka miskisugust imetegewat seepi. Naine Pani wälja kaarte ja ütles tõtt 25 sendi eest. Mõlemad püüdsid ihusthingest juttu suunata poliitikale ja eviti presidendi kandidaatidele. Rääkisid, nemad olewat endised kindral Laidoneri teenijad, tunda teda kui wiit sõrme ja teadsid temast rääkida aina halba, olewat suur ihnuskoi, wnnasõber sa palju muud. Ainukene tõsine kandidaat olewat kindral Larka. Ja kohe selgus, et juhuslikult rändajatel kaasas oli ka wabadussõjalaste broschüür kindral Larka ülistamiseks. Naine aga pani kaarte wälja ja seletas 25 sendi eest, kuidas riigielu siis õitsele minewat, kui riigiwanemaks saab kindral Larka. Jutud kahtlasest paarist ulatusid wiimaks ka Pahkla kaitseliitlaste kõrwu, kes asusid neid isikuid selgitama. Kahjuks sai paar sellest aegsasti haisu ninna ja kadus jäljetult. Suudeti waid kindlaks teha naise nimi — Ludmilla Ussert!
- Omapärased plakatid Kärdlas.
Kärdlas oli teadmata kelle poolt uulitsanurgale ilmunud suur korralikult joonistatud plakat, mille paremal pool kujutatakse mundris wabse, mütsil laulab sirgulinnuke „Eestimaa, mu mehemeel...“ ühes käes wabsil kandik Eesti riigikaardiga, mida nähtawasti ulatab kellelegi, teine käsi all rahawastuwõtmiseks walmis, mida temale ulatab haakristiga warustatud mundris nats, kelle teine käsi on wälja sirutatud Eesti kaardi ülewõtmiseks wabsilt. Joone all asuniku elamu ja kõrwal saksa parun, kes hõikab: „Näe, ei ole weel ühki ratast maja all.“ Joonistuse all suurte tähtedega üleskutse, milles räägitakse ähwardawast kodusõjatondist ja walluitamise ihadest ida poolt. Kutsutakse kodanikke raudmüürina astuma isamaa äraandjate wastu ja alewiwalitsuses soowitajana nime kirjutama wastaskandidaatidele. Üleskutse ja karikatuur sünnitasid laialdast elewust. Politsei wõttis kuulutuse maha ja juurdleb, kelle poolt on ta üles pandud.
- Wabsid wõidupühaga kimbus.
K. algkooli ruumides, 4. märtsil, wabadussõjalaste kihutuskoosolekul, tekkis omapärane wahejuhtumine. Üks koosolejaist päris, seletust, kas „Wõitluse" toimetuses ainult weel parunid ja landeswehrlased istuwad, et leht hiljuti uute pühade seaduse wastuwõtmise puhul kõigist teistest pühadest teadis kirjutada, 23. juunist — wõidupühast landeswehri üle — aga mitte ei kõssanudki. Ometi on see püha meile riiklikult nn tähtis. Wabside kõnelejate staap oli sellest küsimusest nii üllatatud, et ei teadnud midagi wastata. Siis tõusis rahwa seast üles kohalik elanik, endine soomusrongi weltweebel ja jutustas landeswehri lüüasaamisest Wõnnu all 23. juunil, mida wabsid nähtawasti päris uudisena kuulasid.
- Allkirjade koguja piimaühisusega hädas.
Jõelehtme P. külas üks agaram wabside kohapealne tegelane, kes marksismi wastase seaduse jaoks allkirjasid käis kogumas, on nüüd ise kohaliku „piimaühinguga“ hädas, sest külamehed on hakanud teda boikoteerima, üteldes, et kui sina teisi tahtsid wälja wisata, siis wiskame meie sinu wälja.
- Rahwalugeja seiklusi.
Avinurmes on poliitika tunginud igale poole. Isegi pulmadesse ja rahwalugemisse. Ulwil ühes pulmas hakkas keegi noorsaks ägedat mustamisetõõd wabadussõjalaste kasuks tegema. Kuid pulmalised, kes paraja auru all olid, lõid energilise poliitikamehe aknast wälja ja ajasid teda tükk aega mõõda maanteed Peipsi poole taga. — Üks kohalikkudest tegelastest püüdis ka Paadenurme külas rahwast lugedes kihutustööd teha Larka kasuks. Oma tähelepanekutest kirjutas ta ise erilahtrisse: „Rahwas lahke ja arenenud, pooldab wabadussõjalaste liikumist." Tõeliselt tuli mehel külast jalga lasta, nii et pooled lehed jäid täitmata ja üks külawanema moodi asjamees tuli walla kantseleisse ja hakkas põrutama, et kui wallawalitsus weel niisuguseid. mustasajalisi sinna peaks saatma „rahwast lugema“ wõib asi wõttä halwa pöörde.
- Rahwarikkad koosolekud Elwa ümbruses.
8. skp. olid määratud kindral Laidoneri kõnekoosolekud Elwas, Nõos ja Kambjas. Et Laidoner isiklikult ilmuda ei saanud, esines kõnedega Wiktor Krull. Koosolekud olid ennenägematu rahwarikkad. Elwas ja Kambjas hinnati koosolejate arwu 1000 peale. ElwaS ei ole seltsimafa saal 25 aasta jooksul niisugust rahwamurdu näinud kui seekord. Nõos oli piimaühisuse saalis umbes 600 inimest, Nõo kohta ka rekordarw. Koosolekud möödusid hästi, ilma wahejuhtumiseta, kõnelejale awaldati rohkesti kiitust.
- Simuna poliitikakeerises
5-dal skp. asutati Simuna põllmeeste poolt rokearwulisel osawõtul K. Pätsi riigiwanemaks walimist toetaw komitee. 7. skp. oli seltsimajas suur kõnekoosolek, kus riigiwawema walimise küsimuste tähtsust seletasid põllumeeste kogude poolt H. Oiderman ja wabadussõjalaSte poolt Nõmme linnanõunik H. Mäe. Esimest kõnet kuulati wäga suure tähelepanuga, dr. Mäe kõnet saatsid aga hulgalised wahelehüüded ja temale esitati rohkesti küsimusi, millest ta paljud wastamata jättis. Kõneleja ettepanekule laulda „Mehemeelt“ wastas rahwas hümniga.
- Poliitiline elewus Riidajas.
Käesolew nädal tõi RiidajaSse palju poliitilist elewust. Wabside katse luua siia oma osakonda nurjus esmalt, alles teisele koosolekule saadi wallamajja kokku 7—8 inimest, kes siis oma osakonna ära asutasid. Igale liikmele tehti kohuseks 10 liiget juure tuua. Samal ajal pesti rahwamajas elawal osawõtul rahwakoosolek, kus waliti Laidoneri walimise komitee. Sotsialisiliku töölispartei kohalik osakond on surmale suikunud, siiski üksikud siiajäänud sotsialistid kawatsewad luua ka Rei walimiseks erilise komitee. Põllumehed aga pooldawad üksmeelselt K. Pätsi kandidatuuri, pidades teda kõige kohasemaks riigiwanemaks, kuna tema oskas ka riigi loomise aegjärgus walitsust juhtides raskusi kõrwaldada.
- Kolonel K. Parts Koerus.
7. skp. kõmises Koeru koolimajas kolonel K. Parts teemil „Miks walime J. Laidoneri riigiwanemaks“. Tuisusest ilmast hoolimata oli koolimaja ruumide saal tulwil kuulajaist. Kontakt kõneleja ja kuulajaskonna wahel oli haruldaselt tihe. Kõne lõpul lauldi hümni ja hüüti kolmekordne elagu kindral Laidonerile. Paar kohailikku wabsi tahtsid lõpuks hakata rääkima Laidoneri wastu, kuid waewalt oli nende kõne suund selgunud, kui tekkis jalgade trampimine ja „wälja“ hüüded, mis läksid niiwõvd tugewaks, et mõlemad wabside jooksupoisid ruttu saalist jalga lasksid.
Benesch sõjawõimalustest.
„Kui relwade kokkupõrget et juhtu lähema wiie aasta jooksul, ei tule sõda üldse mitte.“
Tuntud Ameerika ajakirjanik Knickerbocker wiibib praegu Kesk-Euroopa reisil. Ta on juba alustanud artiklite-seeria awaldamist Kesk-Euroopa poliitilistest olukordadest ja lähematest tulewikuperspektiiwidest. Hiljuti Knickerbocker on usutlenud Tschehhoslowakkia wälisministrit Beneschit sõjawõimaluste kohta. Benesch on temale wastanud, et kui sõda ei puhke lähema wiie aasta jooksul, siis ei tule teda üldse mitte. Beneschi arwates sõja suhtes schansid seisawad 50:50. „Kui see poliitiline pinewus, mida me praegu wõime tähele panna Saksas, wiis aastat wastu peab, siis ma usun, et sõda on wõimalikum kui rahu säilitamine. Poliitika ja diktatuuride ajalugu õpetab meile aga, et niisugused pinewused tõelikult mitte kaua ei suuda jätkuda. Diktatuurid muutuwad õige kiiresti“. Kui ajakirjanik selle peale tähelepanu on juhtinud Nõuk. Wenele ja Itaaliale, kus sealsed walitsemissüsteemid suurt wastupanu näitawad, on Benesch wastanud: „Meie ei pea unustama kõige tähtsamat Wene diktatuuri juures, et see suuri muudatusi on läbi teinud. Praegu ei saa kõnetki olla kommunismi ekspansioonist üle Wene piiride ja propagandast, mis omal ajal kaasmaailmale ajas hirmu peale. Kui sõda lähema wiie aasta jooksul ei puhke, siis on ka Saksamaa oma ekspansioonitungis ja ettewõtlikkuse rõõmus küllalt muutnud, et mitte tahta sõda“. Edasi on Benesch seletanud, et Saksaznaa rahwussotsialistlik rewolutsioon on hästi mõjunud Tschehhoslowakkiale. See on kaasa toonud Tschehhoslowakkiale sisemise ühteliitumise. „Aeg tööab Tschehhoslowakkia kasuks. See maksab kõigi uute riikide kohta. Mida kauem nad suudawad püsida rahuaegades, seda suuremad on nende wäljawaated püsimiseks tulewikus. Usun, et tulewikus demokraatia jälle suuremat osa hakkab mängima. Naabruses asuwad diktatuuri-reshiimid kõwendawad demokraatiat maades, mille poliitilised ja majanduslikud sisemised olukorrad on terwed. Meie juures, Tschehhoslowakkias, on demokraatia wastupidawus kaswanud. Waatamata nendele sündmustele, mis aset leidnud Saksas Hitleri wõimule tuleku järele, olen weendunud demokraatia lõpulikus wõidus“.
Postijaamade sõidutakse tahetakse alandada.
Wõru ajutise maawalitsuse poolt esitati kohtu- ja siseministeeriumile soowiawaldus makswate postijaamade sõidutakside alandamiseks sarnaselt, st ühe hobusega sõit maksab 10 senti, kahe hobusega sõit 15 senti ja kolme hobusega sõit 20 senti klm. pealt. Soowiawaldust põhjendatakse sellega, et elu olewat üldiselt odawamaks läinud.
Selle soowiawalduse puhul palub nüüd kohtu- ja siseministeerium kõiki ajutisi maawalitsusi oma arwamisi esitada ministeeriumile hiljemalt 20. märtsiks s.a.
Läänemaal esimesel kohal kindral Laidoner.
Reedeks Läänemaalt saabunud andmed näitawad, et maal antud häälte poolest esikohal kindral Laidoner 263 häälega. Temale järgneb kindral Larka 202 häälega. Kuna eelmistel päewadel püsis esikohal Larka, on seega siis nüüd olukord pöördunud kindral Laidoneri kasuks. Pätsile on antud 13 häält ja Reile 2 häält.
Eesti majandusdelegatsiooni Berliini sõit
Eesti-Inglise kaubalepingu läbirääkimistelt
Eesti jääpurjekad wõtawad osa Euroopa esiwõistlustelt.
Eeloliewa1 nädalal korraldatakse Riias Euroopa esiwõisilused jääpurjekatele. Eestist wõtawad osa 5 jabti, mis läinud aastal peetud Euroopa wõistlustel tõid ära rida auhindu.
20 ruutmeetris läheb Eestist wõistlustele jaäpurjek „Pantom“, endine Euroopa meister Juhib Wiren. 15 rtm. wõistleb kaasa wabas klassis kuldpokaali wõitja „Wampir“, mida juhib Holst. 15 rtm. monotüüp klassis saadetakse wõistlusele „Fileau“, mida juhib Gahlenback junior. 10 rtm. jääpurjek „Hobolti“ juhib Kusmauow ja samas klassis wõistlewat „Epigat“ Tichutselow.
Pühapäeval, 11. märtsil kell 11 hommikul
BÖRSI SAALIS
suur KONTSERT-MIITING
KÕNED: kirjanik E. PETERSON ja ajakirjanik A. TAIOSTE;
viiuli ettekanne hra. H. SCHUTZ;
laul prl. H. BETLEM.
Wõrumaa kaupmees ähwardas weresaunaga
Kui Larka ei saa riigiwanemaks, siis wabadussõjalased haarawad relwad. Walitsuse liiikmed tulewat maha tappa.
Wõru, 9. märtsil. Eile kuulasid poliitilise politsei ametnikud üle Krabil elawa kaupmehe Peeter Masuli, kes pikemat aega teinud kihutustööd wabadussõjalaste erakonna kasuks.
Masulil on Krabil suurem kauplus, kus käib rohkesti rahwast. Seda asjaolu on Masul kasutanudki kihutustöö tegemiseks. Ta on kõnelenud, et juhul, kui Larka ei peaks saama riigiwanemaks, siis haarawad wabadussõjalased relwad. Edasi seletanud Masul rahwale, et walitsuse liiikmed olewat wargad ja nöörijad, need tulewat maha tappa ja Toompeal teha puhas töö. Inimestele, kes tundsid kaasa sellisele kihutustööle, andis Masul wiina, kes aga hakkasid wastu seletama, need wisati kauplusest wälja. Ülekuulamisel kuuldused Masuli kihutustööst leidsid kinnitust ja on oodata Masuli wahistamist riigiwastase kihutustöö pärast. Lisaks selgus juurdlusel, et Masul on ähwardanud isikuid, kes ei poolda wabadussõjalaste liikumist. Masuli sõnade järgi neid isikuid ootawat pärast wabadussõjalaste wõimule pääsemist ränk karistus.
Samal päewal kuulati weel üle Peri wabadussõjalaste juht Ortus, kes ka on kõnelenud relwadega wäljaastumise wõimalusest. Ka Ortuse kohta leidsid kuuldused kinnitust.
Sirgu „mehesõna“
Wabadussõjalaste liidu kongressil 1932. a. teatawasti lahkus Pitka järele osa liikmeid (pärastine „Lahinguwendade klubi”) wabside liidust, kuna liit wärske „wüüreri” Sirgu mõjutusel algas tallama nüüdset teed. Tookord admiral Pitka ütles awalikult Sirgule: „Teie, h-ra Sirk, ei soowi muud, kui saada ise riigikokku ja seega ― soojale kohale”. Seepeale Sirk ruttas kõnetooli, ja, lüües enesele rusikaga wastu rinda, deklareeris temale nii omas pateetilis-hüsteerilise tooniga: „Annan oma mehesõna, et ma ilmaski ei lase end walida kuhugi, ammugi mitte riigikogusse. Annan selle mehesõna ja saan pidama seda sõna!”
Nüüd aga Sirgu nimi ometi esineb riigikogu walimiskolmikus (omawalitsuse walimiskolmikuist rääkimata).
Oleks huwitaw walgustada selle riigikogukolmiku koostamislugu. Kolmikute kokkuseadmisel „wüürer” T. tuletas Sirgule meelde ta kongressiaegset „mehesõna”, ja soowitas, et Sirk demonstratiiwselt esialgu eemale jääks. See eemalejäämise fakt ning põhjus lanseeritaks „Wõitluse” weergudele tulise kõmuartiklina, mille järgi eesti rahwas (!) saadaks Sirgule kuldtähtedega (!) R. T. 17. 33., 1. ja 2. § trükitud „truualamliku palwe”, et Sirk ei loobuks riigikokku kandideerimast. Kuna rahwa tahe olewat Jumala tahe, siis seeläbi awanewat Sirgul, antud „mehesõnast” hoolimata, ilus wõimalus oma kandidatuuri ülesseadmiseks.
Niisuguse effektse ettepaneku peale lõi Sirk aga käega ja tähendas: „Pole waja sihukest janti, sest kes mu tookordseid sõnu ja lubadusi ikka enam mäletab!”
Eks olnud nõnda, h-ra Sirk?
Komissar Iwaski protsess jäi kohtupalatis, pooleli.
Reedel pidi kohtupalatis tulema arutusele endise Nõmme politseikomissari Iwaski edasikaebus Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusele, millega Iwask mõisteti kolmeks aastaks wangi. Kuna puudusid haiguse tõttu kaks tunnistajat, keda peetii protsessis wäga olulisteks, siis palusid kaitsjad adw. Th. Rõuk ja J. Teemant asja arutamist lükata edasi.
Kohtupalat otsustas asja arutamise lükata edasi. See on juba teistkordne asja poolelijäämine kohtupalatis tunnistajate mitteilmumise tõttu.
Piiskop Irbe paraneb.
Riia, 9. märtsil. Piiskop Irbe, keda tabas rabandus, on juba niiwõrra paranenud, et arstide arwates tema elu ei ole inam ohus.
Kodu tarwitab
Rahwaülikooli kauplused, Jaani 6 ja Harju 48.
Riigiwanem piihapiiewal Paides.
„Paide paew“ ringhäälingus.
Järwamaa põllumeeste selts pühitseb pühapäewal, 11. märtsil oma kümneaastase tegewuse juubelit, mispuhul korraldatakse suuremad pidustused Paides. Neist pidustusist wõtab osa ka riigiwanem K. Päts, kes walitud Järwamaa põllumeeste selitsi auliikmeks. Samal päewal korraldatakse ka raadios „Järwamaa päew“, mispuhul kogu kawa antakse üle Paidest.
Raadio kaudu ülekanne pidustusist algab juba hommikul kell 9, mil kohalik sümfooniaorkester ning segakoorid kannawad ette muusikapalasid J. Zeigeri juhatusel. Kell 11 on pidulik jumalateenistus Paide Püha-Risti koguduses, kus teeniwad Järwa praost Chr. Beerman ning õpetajad A. Pähn ja G. Perli. Kell ½1 järgneb turuplatsil kohalike organisatsioonide paraad, mille wõtab wastu riigiwanem. Sellele järgneb rahwamajas pidulik aktus, kus kõnedega esinewad riigiwanem K. Päts ning A. Jürmann ja J. Hünerson. Ühtlasi toimub ka pidulik lipu üleandmine Järwamaa põllumeeste seltsile maakonnas asuwate perenaiste seltside poolt.
Õhtul järgneb kontsert ning pidu.
Rullikute wahel reieluu pooleks.
Reede keskpäewal toodi linna haigemajja rawimisele linna elektrijaama tööline Artemi Bontikow wasaku reieluu murruga. Mehe seletuse järele ta jäänud elektrijaama juures tööl olles rullikute wahele. Wigastus tunnistati rakkeks.
Warastasid liikuwalt rongilt kaks tünni wõid.
Mõni päew tagasi saatis Järwa-Jaani piimaühing raudteel Tallinna kaks tünni eksportwõid. Rongi Tallinna jaama saabumisel selgus, et nimetatud tünnid wõiga on kadunud. Juurdlusel tehti kindlaks, wõi oli warastatud rongil Raasiku ja Lagedi jaamade wahel, kus wargad olid poetanud end wagunisse ja rongi liikumise ajal weeretasid wõitünnid raudtee äärde kraawi.
Reedel kriminaalpolitsei tegi kindlaks, et wõiwarguse panid toime wennad Richard ja Erwin Taawetid. Mõlemad wangistati.
Määramised riigikaitse nõukokku.
Riigiwanem määras riigikaitsenõukogu liikmeteks järgmised kindralid: kindral-leitn. Joh. Laidoneri, kindral-major Jaan Sootsi ja kwdral-major Gustaw Jonsoni.
