13.
Pulmad pidiwad poolele jääma, pidulised paha meelega koju minema.
Oli rüütel Mönnikhusenil põhjust, tütre kangekaelsuse üle kaebata, siis oli see iseloomu omadus temast enesest päritud. Mönnikhusen ise oli weel kangekaelsem. Tema oli üks neist inimestest, kes ette wõetud nõuust ialgi ei tagane. On nõuu hää, siis wõiwad sarnatsed inimesed maailmale suurt kasu saata; on lugu ümberpöördud, siis kutsuwad nad sagedaste õnnetust eneste ja teiste kaela. Mönnikhusen ei olnud oma wälja walitud wäimehest kaugeltgi enam nii waimustatud, kui sel korral, kui ta tema weriwaenlase Fahrensbach’i Põltsamaalt Kuimetsa tõi. Waheajal oliwad Wenelased Fabrensbach’i jälle wangist lahti päästnud ja Mönnikhuseni silmade päält oli kae junker Hansu wigade kohta langenud, aga — ta oli junkrile oma sõna andnud ja see pidi täidetud saama, olgu siis, et Risbiter ise taganeb. Risbiter ei mõtelnudgi taganemise pääle. Tema oli
