Lehekülg:Würst Gabriel 1893.djvu/167

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

167

Agnes, oma häkiste punastawat nägu isa rinnale mattes.

Wana rüütel pidi õlasid kehitades ja kulmu kortsutades kirikherrale ning wõõrastele seletama, et laulatamine tütri häkilise haiguse pärast seekord katki pidada jääma; pidulisi palus ta siisgi kokku jääda, sest mis täna polla sündinud, wõida homme sündida. Pikkamisi tühendas ennast kirik ja õue pääl seisiwad weel kaua elawalt juttu ajades üksikud inimeste tropid.