162
isa kõrwa ja ütles külmalt: „Nüüd tehke minuga, mis tahate.“
„Mis see tähendab?“
„See tähendab, et mina pulmade wastu enam ei tõrgu.“
„Seda ma ootasin ammugi,“ naeratas Mönnikhusen, kuna junker Hans pruudi kätest kinni sasis ja esite neid, siis pruudi kahwatut suud musudega kattis. Omas joowastuses ei pannud ta tähelegi, et Agnes tema käte wahel külm ja tuim, nagu eluta kuju oli.
„Ratsasõit oli wist wäga lustilik, et sinu kõwa südant nii järsku pehmendas?“ naljatas Mönnikhusen.
„Jah, see oli wäga lustilik ratsasõit,“ kostis Agnes kentsakalt naeratades.
„Hää tagajärje pärast ei taha ma sinuga tapelda, nagu see esiotsa mu nõuu oli. See oli sinust ettewaatamata tegu, hilisel õhtul peaaegu üksipäine linnast wälja sõita, kuna Ivo Schenkenbergi toored, taltsutamata mehed igalpool luusimas on. Loodan, et sul nendega mingit kokkupuutumist ei olnud?“
„Ei olnud,“ kostis Agnes tuimalt.
„Oleksid sa minu kaasa wõtnud,“ ütles Risbiter, „siis ei oleks sa mingit kokkupuutumist karta pruukinud.“
„Jah, Agnes,“ ütles Mönnikhusen pehmelt. „ma rõõmustan südamest, et sa nüüd noorema ja kangema
