Lehekülg:Würst Gabriel 1893.djvu/156

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

156

sid?“ ähkis Christoph. „Ma ei wõinud parata, bürgermeistrid kippusiwad wägisi telgi sisse ja wahid tahtsiwad neid maha lüüa. Mõtle, mis sest wälja oleks tulnud! Täna taewast ja mind, et hirmsa õnnetuse ära pöörasin.“

Ivo ei kuulanud. Ta tuikus waheriide taha, tõukas wanamoori jalahoobiga säält wälja, hakkas kahe käega oma karwust kinni ja langes hambaid kiristades ning tumedaste möirgades Agnesest maha jäätud asemele kummuli maha.