Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/730

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Nr. 469. Leidsin kaze kasvamasta. 319.

   Läksin metsä kõndimaie
Uduzella. hommokulla,
Varazella valge’ella.
Mis ma leitsin metsestagi?
5. Leitsin kaze kasvamasta,
Lepämetsä lehtemästü!
Mina. kaske teretämä:
Tere kaske kasvamasta,
Lepäkene lehtemästä!
10.Kas sust saab laevalauda,
Laevalauda, purjupuida,
Vennä venede lauda?
   Ei must, ei must, neiukene,
Ei must saa laevalauda,
15.Mina lahe laevassagi;
Ei must saa purjupuida,
Mina pude purjussagi;
Ei must saa vennä venede lauda,
Mina viibis veeriemaie;
20.Ei must saa mere mõetajat,
Mere vezi ju sügävä,
Mere põhi põnderikku,
Mere kallas keerulene.


Nr. 470. Tütarlapse kaebdus. 320.
A.

   Oles minu olemene,
Teezes minu tegemene:
Ma ties sillad soie peäle,
Soie peäle, maie peäle,
5.Kaiel käiä, Maiel minnä,
Kaiel käiä kapukille,
Maiel maani riietelle,
Kai ei kasta kapukasta,
Mai ei määri riide’ida‚
10.Hukka uuzi ummiskingi,
Riku ei siniribada.
   Senip, senip, memmekene‚
Senip mull põli põlvekene,
Kazupõli kaunikene,
15.Kui istsin emä sülessä,
Seätsin ilma säärissita,
Kantsin ilma. kapukita.
Ei mull liiknud liiad jutud,
Ei mind puutund pordo jutud.