Talli viige tähe hobone,
Tähe lauku latterie,
Ette sie ihutud seenä,
Taha sie tahutud seenä!
Tähel ju täkud tallissagi,
Sõrasilmad sõimedella,
Linalakad latterisea.
Tähel ju siravad silmäd.
Tähel ju teräväd kõrvad;
Alati hiilgab ilusti,
Säräb kui tulesädeme,
Ei tie kurja ta kunagi
Egä paha paegastagi.
Tähele minagi lähen,
Lähen kulda kaazafaksi,
Hõbe õuehoidijaksi.
Tähte tuppa kutsutie,
Pulmalizi palutie,
Salme sajale saadeti.
Tähte mõekada täristäs,
Kulda helkuda helistäs,
Kannus kardada käristäs,
Ratsu raudada raksatas.
Emä aga tähe palvi'elle:
Sööge tähte, jooge tähte,
Eläge, tähte, rõõmulan!
Tähte mõekada täristäs,
Kulda helkuda helistäs,
Kannus kardada käristäs,
Ratsu raudada raksatas:
Ma 'p taha. süüä, memmekene,
Ma 'p taha juua, taadikene!
Tooge mo omane tubaje‚
Kuldane tähe kädeje,
Hõbedane etteõue!
Siis tulli omane tubaje,
Kuldane tähe kädeje,
Hõbedane etteõue,
Salme saja kamberisse,
Küläleste keske'elle,
Pulmavöefaste vahele.
Pulmavõerad vaatelezid,
Külälezed küzitelid:
Kas sie kuu on või kas päevä
Ehk on ehätütär nuori?
Ei tunnd izä, ei tunnd emä,
Ei tunnd veli, ei tunnd õde.
Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/719
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
