Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/717

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Viizi miestä Villändissä.
10.Izi pakki Paide’esse,
Valades ma Valga poole.
   Tullid vasta Valga saksad,
Vasta Valga noored herräd
Oma hulga hurtadega,
15.Oma raudja ratsudega,
Oma kurja koeradega.
Küssin piitsa kutsarilta,
Hutja hurtade rabada.
Ei saand piitsa kutsarilta,
20.Hutja hurtade rabada.
Võtsin maasta mullatüki,
Räästä alta roobikeze,
Üles lõin ma nende hurdad,
Maha lõin ma nende koerad.

|}


Nr. 460. Salme laulud. 310.
A.

   Läksin mina tüki tiedä,
Tüki tiedä, margu maada.
Läksin sedä tiedä müödä,
Sedä tiedä tipulesta,
5.Maada marjavarsilesta.
Mis on jäänud jälgedelle?
Kuld on jäänud jälgedelle,
Hõbe sammule sadanud.
Kes siis hullu võttis kulla,
10.Maasta hal’l’aze hõbeda?
   Ma põlnd hullu, võtsin aga kulla,
Maasta hal'l'aze hõbeda:
Pitsitin kulla peosse,
Hõbedaze hõlma alla,
15.Seädsin kulla särgi sisse,
Hõbeda särgi siiludesse,
Viizin kodo memme nähä,
Memme nähä, taadi nähä.
Memme panni vakkaje vajoma,
20.Alla. kaane kasvamaie.
Kasvis kuu, kasvis kaksi,
Kasvis tüki kolmat kuuda,
Natukeze nelländälle,
Veidikeze viiendälle.
25. Mis sest kullast kasvanessa.
Hõbedasta ilmunessa?