Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/707

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Iväkezes hingämaie,
Heitsin siis izi magama.
30.Kuri luom tulli kuuzikusta,
Halli hunti haavikusta,
Vibuninä vitsikusta,
Murdis ärä musta härjä,
Kiskus ärä kirju härjä,
35.Ärä sõi säge mõlemad.
   Ole vaita, poega nuori!
Las tuleb suvi, saab sügizi:
Mustik tuob siis musta härjä,
Kirjakul on kirju härgä,
40.Punnikul punane härgä.

|}

B.

   Peremies olli mulle kurja,
Talutaati mull tigeda,
Mina ollin heägi härgädelle.
   Läksin metsest puida tuoma,
5.Pannin pal’l’u pakka peäle:
Ei jõudnud härjäd vedädä.
Lassin härjäd laane alla,
Izi heitsin hingämaie.
   Tulli karu kuuzikusta,
10.Laia käppä laane alta,
Tulli suzi soovikusta,
Halli hunti luaavikusta:
Ärä. kiskus kirju härjä,
Maha murdis musta härjä,
15.Ärä sõi säge mõlemad.
   Läksin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurva küskelemä,
Kes tulli halva haugutama?
20.Taat tulli teeb’as turjale,
Peremies piitsa peosse.
Nied tullid kurvada küzimä,
Nied tullid halva haugutama,
Karu päräst karistama,
25.Hundi pärast peksemaie‚
Suzi päräst sugemaie.


Nr. 457. Hoboze kahju. 307.

   Olli mull hüvä hobone,
Kaunis kenä kõrvikene,