Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/673

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Naene armas, kaaza kallis:
Armas aga on hal’l’as mõeka,
15.Kallis kangepeä hobone.
See peästäb mehe sõjasta,
Mehe poja Pohlamaalta,
Emälapse lahingista,
Izäpojad pulmastagi,
20.Minu verizest mängusta.

|}


Nr. 441. Venna sõja lugu. 291.
A.

   Kesse tõi sõja sõnumida?
Harak tõi sõja sõnumida.
Kesse vaakus vaenukieli?
Vares vaakus vaenukieli.
5.Kesse tonkis toomingasse?
Tihane tonkis toomingasse.
Kesse kukkus kuuzikusse?
Kägu kukkus kuuzikusse.
   Kesse läeb mciltä sõdaje?
10.Kas läeb izä või läeb poega
Või läeb Akõege noorem poega
Või läeb keskimene poega?
Ei läe izä, ei läe poega,
Ei läe keskimene poega:
15.Sõtta läheb noorem poega,
Kõege noorem, kõege nopsem,
Kõege viimem, kõege viksem,
Kõege uhkemad hobozed,
Kõege saksemad sadulad,
20.Kõege kõrgemad kübärad.
   Izä panni liisku vsttemaie:
Liisk läks noore vennä peäle.
Sedä siis sötta sõlmitie,
Sedä väkke värvitie.
25. Vend läks aita ehtimaie,
Õde juure õpetama:
   Vennäkene, noorukene!
Pane selgä surmasärki
Pane jalga surmasukad,
30.Pane kaela kalmuräte,
Võta kätte koolekindad!
   Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad sõdaje minemä,
Kui sa lähed lahingisse,