Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/672

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Nr. 438. Kus meid viimaks viidänessa. 288.

   Tuul teäb sedä tubada,
Maru teäb sedä majada,
Kus meid viimäks viidänessa,
Ajal pikäl annetasse!
5. Kuna helläd, kuna velläd,
Kuna meie sinna saame,
Kus ei kuule kuke heältä
Egä linnu laulu heältä:
Kus on püsside põrina,
10.Suuretükkide surina,
Tinakuulide lögina.
   Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on velläd vehkelemäs,
Taadipojad tappelemas.
15.Teene püüäb teeze peädä,
Teene teeze verd imedä.
   Seäl on helläd, seäl on velläd,
Seäl on vüöni meeste verda,
Pooli sääri poeste verda,
20.Ratsu kapju kaajza verda,
Tühigi tõdreku verda.


Nr. 439. Kui hakkan mina minemä. 289.

   Kui hakkan mina minemä,
Siis hakkab hale tulema:
Hale miel tulli izästä,
Hale miel tulli emästä,
5.Hale tulli haudujasta,
Vezi vieris vendädestä,
Silmäpizar södsädesta.


Nr. 440. Kui mind ära annetasse. 290.

   Kui mind, kui mind, vennukene,
Kui mind ärä annetasse,
Siitä maalta saadetasse,
Siitä maalta. sinna maale,
5.Kus on püsside põrina,
Suuretükkide tüminä,
Raudamägede ragina,
Hõbekuulide lagina:
Seäl nied. vennäd vehkeleväd,
10.Tädipojad tappelevad.
   Seäl põle, seäl põle, vennukene,
Seäl põle sõjas naene armas,