Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/662

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

5.Lükäzin siis laeva meresse,
Istsin izi purju peäle.
Leitsin aga täied turja peältä,
Suhu nopsin suuremaida.
Merde pil'tsin peenemaida.

|}


Nr. 424. Iidut, tiidut tinga leitsin. 274.

   Iidut, tiidut tinga leitsin,
Tingaga ostsin hoboze,
Hobozega tegin odrad,
Otradest tegin õluta,
5.Õllega ma naeze võtsin,
Naezega elu eläzin,
Naezega peret pidäzin.
Tulli taudi, tappis naeze.
   Läksin naista mattemaie,
10.Tulli suzi, sõi hoboze.
Läksin hobost mattemaie,
Tulli karu karja sekkä:
Ärä kiskus kirju härjä,
Ärä murdis musta härjä,
15.Ärä sõi säge mõlemad.
   Läksin härgi mattemaie
Olli mull kaksi kitsekestä,
Nied läksid kel’mid külässe,
Küläs neidä lüpsetie,
20.Lüpsetie, peksetie,
Piimä maha pillutie.
   Siis jäin vaene vie varale,
Kueva koorikse nõjale,
Taari kapa tarvitselle.


Nr. 425. Oh mo kulla koerakeizi! 275.

   Oh mo kulla koerakeizi,
Raudahändä rakikeizi!
Suvel tuob suzi koduje,
Talve talviku jänesse.
5. Izi mina. tipsin tiedä müödä,
Koerad solpivad suoda müödä,
Hagijad müödä aruzid.
Jätä jänes põõza'asse,
Kuivajalga kuuzikusse,
10.Märgäjalga männikusse!
   Raha maksis rantsikene,
Viel enäm emäne koera.