Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/660

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Meri mürkis meeste päidä,
Järvi kärkis naeste päidä.

|}


Nr. 416. Oles mull oma hobone. 266.

   Oles mull oma hobone,
Oma sõõrik sõedupoissi,
Vilgerkaari kannupoissi:
Ma. sõedas sõeru mäele,
5.Seäl mina süös sõsterida,
Paugutelles pähkelida,
Tuos toomingad koduje
Laste nälläiste näridä,
Noorde meeste noorikille.


Nr. 417. Mai olli maias, läks mehele. 267.

   Mai olli maiasneitsikene,
Mai olli maias, laks mehele.
Läks ta metsästä. mehelle.
Puu otsast poizilegi,
5.Kannu otsast kaazalegi.
Kõik tall puud pulmassa-gi,
Kazed valged kaazanaezed,
Lepäd sirged sõedupoizid.
Söödilapp tall söönmälauda,
10.Põllupeenär istepinki,
Suzi suuri sõeduruuna,
Karu kimmel kaazatäkku,
Rebäne tieb regedä,
Tihane tieb õluta,
15.Kana. vaene kannab vetta,
Lõokene lõhub puida.


Nr. 418. Oi roi, oi roi, rotil pulmad. 268.

   Oi roi, oi roi, rotil pulmad,
Hiire tütär sai mehele
Nirgi noorema pojale.
Neil ollid uhked pulmalezed:
5.Kukk olli kuldse kannustega,
Tigu tinaze riegä,
Hunt olli uhke pulmapoissi,
Rebäne ruategijä.


Nr. 419. Tihane tegi õlut. 269.

   Tihane tegi õlut:
Lõoke lõhkus puid,