Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/658

Silmäd sööväd sipelgida,
35.Suu tall salvab sammelida.
   Oh sa Jaani joomakoera,
Tule kodo kõrtsistagi!
Rehi kuiva sull kõbizeb,
Reha märgä, sull mädäneb,
40.Oles sull koodid kodossa,
Reha valmis varna peäle.
   Küläp naene peksäb rehe,
Peksäb rehe, ahab teeze,
Kolmanda kodu veäksi.
45. Oh sa Jaani joomakoera!
Sull põle kodos kourikesta
Egä majas marjakesta,
Enezelgi iväkestä.
Pere süöb pedäkä urve,
50.Naezed, lapsed laane urve,
Talu tapu väätemida.

|}

Nr. 412. Tänä juon, tänä jorotan. 262.

   Tänä juon, tänä jorotan,
Tänä hõiskan õlle peäle,
Hommen noore naeze peäle;
Tänä joome täied toobid,
5.Homme toobid upakille;
Õlle juon, jupitan kannu.
   Kus ma viskan kannuvitsad,
Sinna kasvis vitsikmetsä;
Kus ma lassin kannulauad,
10.Sinna laazi langenessa;
Kus ma sie põhja pörutsin,
Seäl siis metsä murdunessa,
Laazi maha langenessa,
Kuuzik maha kukkunessa,
15.Kaazik maha kaldunessa,
Lepik maha lendänessä,
Pajo maha paugateles
Ilma nqoreta mehetä,
Terävätä. kirve’etä,

Nr. 413. Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle. 263.

   Kõrtsis, kõrtsis kõege peäle,
Kõrtsis kõege sie nädäli.
Kõrtsi jõin ma kõrvikeze,
Alevisse hallikeze,