Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/646

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

5.Sie põle suvel suuda pesnud,
Aastal ei hammet ajanud,
Viiel kuul ei vihtelenud.
Kuub tall kerjätud külästä,
Kübär teeste tutva'ate.
10. Vatt kus seezäb meie neiul
Suu pestud, peä soetud.
Jalad arma haritud,
Käed kalli'id kazitud,
Suu pestud sulavõile,
15.Käed kulla kaste’elle,
Jalad jaanililledelle.
   Mine peigu õue,
Seäl on õues õõnapmetsä,
Kolm on õues oksa külles:
20.Üks on kullal kirjutatud,
Teene on hõbedakirja,
Kolmas vaPmis vaskikirja;
Mis on õuna hõbedakirja,
Sie sa anna ämmälegi;
25.Mis on val'mis vaskikirja,
Sie sa anna äiälegi;
Mis on kullal kirjutatud,
Siega petä meie neiu!

|}


Nr. 390. Meie mehed ja teie mehed. 240.
A.

   Vatt kus mehed, mis on meel'e:
Tunnevad tehä tubada,
Aedavilu vikeldädä,
Pangele panna võruda,
5.Lüpsikulle lüüä urva.
Jgui lähväd kalamerele,
Õlut neil loksub lootsikussa,
Viin neil pilgub piekerissä,
Kala viilgub västerissä.
10. Vatt kus sitad, mis on teel’e:
Ei niöesta tehä tubada,
Aedavilu vikeldädä,
Pangele panna võruda,
Lüpsikulle lüüä urva.
15.Kui lähväd kalamerele,
Vezi neil loksub lootsikussa,
Kuzi pilgub piekerissä,
Konn neil välgub västerissä,
   Söövädki sedä kalada,