Et ei huluyuued uksed,
Karju kaskized sagarad.
Siis läen küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie,
Nõmme õrzi hõiskamaie.
Läksin aita ehtimaie,
Ette aeda-eezikusse,
Peäle aeda-päälikulle.
Mis ma seältä selgä pannin?
Selgä pannin siidisärgi.
Mis ma seältä ümmer pannin?
Ümmer ruka roozileze,
Palapoolik poogeleze,
Peäle karratud küissed.
Mis ma seältä ette pannin?
Ette pannin uue põlle;
Kui sie uuzi aeda-uksi.
Mis ma-seältä vüöle pannin?
Vüöle pannin vüö laia,
Kui sie vihma vikerkaari.
Selgä kimpsud, selgä. kampsud:
Siis läen kulda kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie.
Külä olli täizi poizikeizi,
Vald olli täizi vallatuida,
Kopel täizi kurje mehi:
Lõevad põrmu põlle peäle„
Lõevad rähmä räte peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Udu uue kuue peäle.
Läksin siis kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
Kes tulli kurvada küzimä?
Emä tulli kurvada küzimä:
Miks sa. nutad, tütär nuori?
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Miks ma nutan, memmekene?
Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava.
Pannin ma pere nmgama,
Seätsin suured vuode’esse.
Antsin uksile õluta,
Sagarille saatsin viina,
Et ei hulu uued uksed,
Karju kaskizäed sagarad.
Siis läksin aita ehtimaie,
Ette aeda-eezikusse,
Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/624
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.