Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/622

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Üks on aita rukki-aita,
Teene aita odra-aita,
35.Kolmas kallis kaera-aita.
Mis on aita rukki-aita,
Siep sie minu taadi aita;
Mis on aita odra-aita,
Siep sie minu memme aita;
40.Mis on kallis kaera-aita,
Siep sie minu vennä aita,
Velle ratsu rakeldada.

|}


Nr. 358. Kes tulli meidä kiigutama? 208.

   Kes tulli meidä kiigutama?
Tulli Anne neitsikene.
   Mis mina antsin Annelegi?
Antsin halli ut'ekeze,
5.Kinksin kirju tallekeze:
Vill olli sel'l'äs luhtaheinä,
Peä otsas pajone põõzas,
Saba. taga tuuliluuda.
   Läksid neiud niitemaie,
10.Igä neiu niitis villa,
Igäs villas viizi naela,
Igäst naelast uuzi kuube.
Autsin kuue vennä sel'gä,
Teeze vennänaeze sel'gä.
15.Vennänaene naeris kuue,
Et on, kurjasti kuotud,
Lõdevasti lüödud lõngad
   Mina vendä vandumaie:
Vötku vennä, viigu vennä
20.Sedä. naista võttemastai!
Andis mulle halvad veemed,
Halvad veemed, hallid sukad.
Ei ma teädnud, kus ma. pannih,
Kas ma pistsin pingi alla
25.Või ma lassin laua alla?
Viizin kodo kelgu keitä,
Vana naeste vuöle keitä,
Poizikeste puie raig.


Nr. 359. Kuulzin külas kiiguiava. 209.
A.

   Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava,
Kaze ladvas laaletava.