Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/605

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Nr. 340. Kie, kie, pajakene! 190.

   Kie, kie, pajakene,
Kie, kie, kitelikku,
Varit, varit, vatelikku.
   Kui sa mo hädä teäksid‚
5.Kui sa mo nälgä näeksid:
Küll sa kies kibedämini,
Varizes valuzamini.
Mehed tulevad metsestä,
Poizid puida raiumasta,
10.Lapsed laasta korjannasta,
Vanad naezed vabrikusta,
Vanaid piigad pezukünält.


Nr. 341. Last hoides. 191.

   Laps läks nnrka nuttenlaie,
Karg läks lasta lepitämä:
Ole vaita, vaene lapsi!
Las tuleb izä koduje,
5.Ta tuob peos tillikeze,
Kamalus tuob kannikeze,
Sõela serväs sõrmussida,
Kuue hõlmas kudrussida,
Taskus vana. taaderida.
10. Izä tulli lasta häälitsemä:
Ole vaita, vaene lapsil
Kurekene, linnukene,
Miks lõid lapse näpu peäle?
   Izäkene, taadikene!
15.Laps pistis näpu piimä. sisse.
   Kurekene, linnukene!
Eks annud piimä. kassi kätte,
Ka.nnud kassi lännikusse.


Nr. 342. Piiri, piiri, pääzukene! 192.

   Piiri, piiri, pääzukene,
Lõõri, lõõri, löokene,
Kus so kuldäpezäkene?
   Metsäs kueva kuuze otsas.
5.Kus sie! vana kuiva kuuske?
   Vanamies raius kueva kuuze.
Kus sie vana mellekene?
   Tükkis põllu piendra’asse.
Kus sie vana põllu peenär?
10. Küüdud härjäd küntsid piendrä.
Kus nied Vanad küüdud härjäd?