Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/601

235

Nr. 333. Lõpe, lõpe põllukene! 183.

A.

   Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Kahane kaerakenm,
Tua otsa odrakene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän,
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
Siiä lõo lõõritada,
10.Siiä pääzu peäle tulla.

B.

   Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene!
   Kui ei lõpe, põllukene,
Siiä jätän, põllukene,
5.Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä lõo lõõritada,
Siiä kure kummardada,
Pääzukezel peäle tulla.
10. Mis on jäänud jälgedelle?
Kure kuube, tedre tekki,
Hanide aluspalakas,
Lõokeze lõuarätte,
Pääzukse peäliniku.
15.Kurg tulli kuube kummardama,
Teder tekki tunnistama.

C.

   Lõpe‚ lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Saa otsa saarekene,
Kuule, kulla nurmekene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän:
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, virbe viiä,
Virbe viiä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
10.Siiä lõo lõõritada,
Pääzukezel peäle tulla,
Mõtussel mune muneda,
Tedrele tehä pezädä.
   Siin on kuu olnud kurge,