Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/557

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

191

25.Kui annan noorele kättä,
Kätt kui siidirätiknlle.
   Nüüd ma ütlen ümmer jälle:
Sest on vanale parema:
Vanale vara parema,
30.Kõik ta nurgad kindelemäd,
Aeda nurgad auuzamad.


Nr. 283. Üks mina hoolin, kaks mina kardan. 133.

   Üks mina hoolin, kaks mina kardan,
Üks mina hoolin ollessagi,
Kaks mina kardan kargadessa.
Ei minu oma siin ei ole,
5.Ei mu kaaza siin ei kasva,
Teene puoli siin ei tõuze.
Minu kaaza kauge'ella,
Minu oma Hollandissa.
Viis on verstä meil vahele,
10.Kuus on kuivada jõgeda,
Seetse seisvät hallikada,
Kahessa kalamereda.
Setu armuda temäle,
Mitu hagu aiassagi,
15.Setu tervista temäle,
Mitu puuda põõza'assa,
Tuul talle armuzid ajagu,
Vihm talle viigu tervissida!
   Tahan nüüd minna mehele,
20.Ärä minnä Hantsudelle,
Jagu minnä Jaakudelle
Lust on minnä lomperille,
Südä kutsub komperille,
Seezäs seenäs mull iessä,
25.Tuas, tuulevarjussagi.
   Mis on sest ehk sellepärast,
Et mo kaas on karjapoissi,
Seapoizist teenepuoli?
Kui on õnne, siis eläme,
30.Kui on tervist, teeme tüõdä
Ei või õnneta elädä,
Tervissetä tehjä tüõdä.
Hõel õnneta elägu,
Tehku tüödä tervissetä.