Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/546

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

180

55.Ei ole suuri soolalaeva,
Ei olle kallis kaubalaeva!
Siep on sandi saanakene,
Vaeze lapse peävarjuke.
   Liglekezed, laglekezed,
60.Ligi taevast linnukezed!
Viige mo izäle täädä,
Viige mo emäle täädä,
Viige viie vennä täädä,
Kantke kahe õe täädä:
65.Käske tulla mulle käimä,
Vaesta lasta vaatamaie.
   Izä tulli, imeteles,
Emä tulli, imeteles‚
Vennäd tullid, veänzid peädä,
70.Õed tullid, õlletazid.


B.

   Oh ma vaene põlgtud lapsi!
Kohe peän mina minemä,
Kohe peän peä panema,
Jalad alta andemaie?
5.Izä põlgis, emä põlgis,
Õed põlgsid ja vennäd põlgsid:
lzä põlgis põlve peältä,
Emä põlgis põuestagi,
Õed põlgsid õue peältä,
10.Vennäd villä vällä peältä.
   Oh ma vaene põlgtud lapsi!
Kohe peän peä panema,
Jalad alta andemaie,
Kehä keskelt keerutama?
15.Peä mull paestab peältä metsä,
Jalad alta harva metsa,
Kehä keskelt keeumetsä.
   Võtsin sõle rinnastagi,
Lehe laia kaelastagi:
20.Sõua sõlge, lendä lehte,
Sõua suure saare peäle,
Veikse saare ääre peäle!
   Sain ma sinna saanudesse,
Jäin ma sinna jäänudesse,
25.Hakazin tuba tegemä.
Kellest ma tua tieksin?
Riegudesta, raagudesta,