Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/537

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

171

Levälapsed teistä leibä:
Otsas on minu aasta,
65.Nähä on minu nädälid,
Täis on minu täied päeväd!
Kõik tahab kikkal kirgessagi,
Pügäläs tall piimä pütid,
Raamatus tall levä raazud,
70.Külimitus kitse jälled,
Jahu peäl jänese jälled.


Nr. 265. Perepoeg an petelikku. 115.

   Perepoeg on petelikku,
Petelikku, pekselikku:
Petäb pal'l'u, peksäb pal'l'u‚
Valetab, varastab pal'l'u.
5. Neiukene, noorekene!
Kui tahad minnä talule,
Talule, talupojale,
Perele, perepojale,
Pere rehte peksemaie,
10.Talu rehte tampimaie:
Siis sa peäd pizut magama,
Pizut unda uenutama,
Uksel peäd une magama,
Peos peäd tule pidämä.
15. Mina ju Maie maani tarka,
Kaie kannuni kavala:
Tõstan koodi kõrge'esse,
Rihavarre valge'esse,
Lüön kõrred kõlgusisse,
20.Teräd salveje sadama!


Nr. 266. Öpetus kozilazele. 116.

A.

   Izäl olli üksi poega.
Sie läks suole sõitemaie.
Läänemaad läbi nägemä:
Soome silda nõkateles‚
5.Aluspalki paugateles,
Kuramaa mäed kumazid.
   Memm tõi aedast kalli kuue‚
Kelderist kenä kübärä,
Taati tallist laugu täku:
10.Siis läks soole sõitemaie,