169
Turja tunneb toomingida,
Õlanukid õõnapuida,
Käevarred vahterida,
Sõrmed sõstarpuu lülizid,
Pihta peenezid pajozid.
Mina mõistsin, vasta kostsin:
Neiukene, noorekene!
Kui sie miezi meeletuma,
Kaaza kaela kõlvatuma:
Korjan kokko kotitakud,
Ajan kokko harjatakud,
Raabin kokko ropsitakud,
Korjan kolgispuu aluzed,
Kakun nied karuohakad, –
Siis tien rüüde rüövelille,
Kaltsu kaelakäänäjälle,
Püksi jalga pöörätselle.
Kui on miezi meeletuma,
Kaaza kaela kõlvatuma:
Sukad tien kui soolakotid,
Kindad tien kui kannekotid.
Kui on miezi meelelene‚
Kaaza kaela armulene:
Siis ta peäb pilutud särgid,
Kannab kaltsud kilbilezed.
Sitsipüksid, siidivestid.
Kui on miezi meelelene,
Kaaza kaela armulene:
Siis tien sukad säärtä müödä,
Kinda'ad käzidä müödä.
B.
Ää mine meeletu mehele!
Mies ei pane mieltä võtma,
Kaas ei pane kasvelema.
Mies tahab meelel riide'ida‚
Kaaza küzib kanga'ida,
Igäs kuus tahab uuta kuube,
Nädälis tahab nellä särki,
Aastas kahte kazukada.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Kui on miezi meelelene,
Kaaza kalli armulene,
Kui ta arvab mulle tüödä,
Kui arvab tubasta tüödä,
Aeda tiedä astumesta,
Kajo tiedä kõndimesta,
