Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/530

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

164

VI.


Nr. 262. Õpetus tütarlastele. 112.

A.

   Neitsikezed, noorekezed!
Izä mind õppas surressagi,
Emä hinge heitessagi:
   Tütärlapsed tillukezed,
5.Kui te jääte mo järele,
Kui te viibite elämä,
Kui te käite müödä tiedä, —
Pidäge kivi peossa,
Kandke kaegas kaindelassa.
10.Kui tuleb poissi puutumaie,
Naezemies teid naeramaie,
Lüö poizil puoli peädä,
Naezemehel natem peädä,
Kukuta kulmud mõlemad,
15. Pois läeb mõiza kaibelema,
Neiu vasta teista tiedä.
Kummale kohos üleneb,
Kummale kohos alaneb?
Poizile kohos alaneb,
20.Neiule kohos üleneb.
   Kui sie poissi ärä surri,
Kohe teda maeti?
Kuramaale kuuzikusse,
Harjumaale haavikusse,
25.Virumaale varvikusse,
Sinna suure mättä alla,
Kes sie läks rie jälile?
Rebäne läks rie jälile.
Kes sie nutt suu ääres?
30.Suzi nutt suu ääres.
Kes sie haua kalda'alla?
Karu haua kalda'alla.
Kes sie olli väräti vahti.
Jänes sie olli väräti vahti.
35.Mis siis kasvid haua peäle?
Koerputked, kobrolehed,
Varesnaadid, varsakabjad.
   Kui sie neidu ärä surri,
Kohe teda maeti?