Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/507

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

141

   Mina läen izäle käimä,
55.Mina läen emäle käimä,
Mina sõedan sõdsedelle.
Jõudsin izä õue alla:
lzä mull äkist härgä tapma,
Emä ruttu ruoga kietmä,
60.Õde virka vetta tuoma.
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene!
Ää mull äkist härgä tapke,
65.Äkisti liha ju sinine.
Ää mull ruttu ruoga kietke,
Rutusti ju ruoga rumala.
Ää mull virgast vetta tooge,
Virgasti vezi ju vihane.
70.Ei mina sõitnud söögi tõttu
Egä tulnud joogi tõttu.
Mull jäid kodo kolmed söögid:
Ahju jäi hanilihada,
Panni peäle pardipraadi,
75.Laua peäle lagleliemi.


Nr. 246. Läksin ma omele käimä. 96

   Läksin ma omele käimä,
Vierin käimä vendädelle,
Sõitsin käimä sõdsedelle,
Astsin ma izä tubaje.
5. Kus mull iste annetie?
Iste anti põrmandalle:
Istu maha, imenoorik!
Põrmu heedäb põlle peäle,
Tolmu tanu tutu peäle,
10.Paksu suitsu paela peäle.
   Kus mo iste annetie?
Iste anti ahju ette:
Istu maha, imenoorik!
Ei ma istu, memmekene!
15.Siiä mo sõlge sulaksi,
Kaelaraha kakkeneksi.
   Kus mull' iste annetie?
Iste anti kamberisse:
Istu maha, imenoorik!
20.Izä läks äkist härgä tapma,
Emä rutust ruoga kietmä.