140
Hobo upuksi ojasse,
Linalakka laine'esse,
Kimmel kirgelä rajale,
Alta halli astangusse;
Muda tõusub musta järelt,
Pori tõusub paadi järelt.
Ikki läen mina omele,
Ikki veeren vendädelle,
Ikki sõedan sõdsedelle.
Võtsin üteldä kodussa:
Meziläzed, heitke metta!
Eriläzed, heitke erda!
Kanad, kaarele munege!
Kuu mina tegin kukkelida,
Päevä tegin pätsisida.
Pannin saani saiakotid,
Saani pähä pätsikotid,
Ette uhke'ed hobozed,
Taha saani kuldakorvi,
Kõrval kõrgid kannupoizid.
Siis mina läen, maa müdizeb,
Põllu pienderäd põravad,
Õõnad kuksid õõnapuista,
Maha marjad marjapuista,
Laane pähkelid ladizid.
Ikki läen mina omele.
Mõtsin tie tilksuvada,
Tilksutab tinane saani.
Mõtsin ranna raksuvada,
Raksuvad rangid rahazed.
Mõtsin laane laksuvada,
Lõksub luoka kuldaküüzi.
Ikki läen mina omele,
Ikki veeren vendädelle.
Veli tapuje taganes,
Vellenaene vaarikusse,
Saatis mustad murdemaie,
Hallid koerad haukumaie.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Vennäkene, noorekene!
Ei so mustad mind ei murra,
Hallid koerad mind ei haugu.
Mull ju peos penide leibä,
Kaindelas mull koerde kakku,
Miskas meelin musta meele,
Halli koera haugateeli(?)
