Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/505

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

139

Maha tulla marjapuusse,
Kus on puezed pulli sarved,
10.Linaluezed lehmä sarved,
Hõbedazed õhva sarved,
Vaskized vazika sarved, —
Kust ei saa kuulda äiäl kurja,
Egä kurja ämmä kuulda,
15.Hõelust õdede kuulda‚
Viha viie vennä kuulda.
   Tulen seält izäle käimä,
Tulen seält emäle käimä,
Veeren käimä vendädelle,
20.Sõedan käimä sõdsedelle.
Panen saani saia kotid,
Saanikorvi koogi kotid.
   Tullin izä vaatamaie‚
Tullin emä vaatamaie,
25.Kas on izä elusse,
Kas on emä elusse,
Igas on viksid vennäkezed,
Õege terved õekezed.
   Vend läks äkist härgä tapma,
30.Õde rutust ruoga kietmä.
Mina vasta palvelemä:
Vennäkene noorekene!
Ärä tapa äkist härgä,
Ärä keedä rutust ruoga,
35.Äkist saab liha sinine,
Rutust saab ruoga rumala.
Egä ma tule armetuzest
Egä veere vaezuzesta
Täis olen suini, täis olen päini,
40.Täis olen suini suhkurida,
Täis olen päini päidikida,
Silmini sealihada,
Kaelani kanamuneda.


Nr. 245. Kuna läen mina omele? 95.

   Kuna läen mina omele,
Kuna veeren vendädelle,
Kuna sõedan sõdsedelle?
Talvel tuiskab lumehange,
5.Suvel põudada põletab,
Kevädil on laene laia,
Sügizilt ojad sügäväd: