Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/504

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

138

Tuoli tuodi mull tubaje,
Iste anti ahju ette.
   Mina siis mõistsin, vasta kostsin:
Ei mina hellä siin ei istu,
115.Ei mina maali siiä mahu.
Siin mo rukka rühkinessä,
Kallis kazuk võidunessa.
   Kus siis iste annetie,
Kus siis tuoli tuodanessa?
120.Tuoli tuodi kammerisse
Laazi-akende alaje.
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin:
Küll mina hellä siiä istun,
Küll mina maali siiä mahun.
125. Vend siis läks äkist härgä tapma,
Naene rutus ruoga kietmä.
Mina järel õpetama:
Vennäkene, noorekene,
Vennänaene, veikukene!
130.Ärä tapa äkist härgä,
Äkist saab liha sinine;
Ärä keedä rutust ruoga,
Rutust saab ruoga rumala.
Mull jäid kodo kolmed ruad:
135.Aita jäi mull haniliha,
Kelderisse sealiha,
Kammeri kanamunada.
Mull on saanis saia kotid,
Saani peässä pätsi kotid,
140.Saani korjus koogi kotid.
Ei mina sõitnud söögi tõttu
Egä juosnud joogi tõttu.
Ma tullin izä vaatamaie,
Ma tullin emä vaatamaie,
145.Kas on mo izä elussa,
Kas on mo emä elussa.


Nr. 244. Õnneline noorik. 94.

   Saagu, saagu, neitsikene,
Saagu sina sinna saama,
Sinna saama, sinna jäämä‚
Kus on ärtu äiä nimi,
5.Ärtusilmä ämmä nimi,
Kus on raudazed redelid
Üles minnä õõnapuusse,