Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/493

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

127

Värävist viel leitsin jäl'l'ed,
Minu õel kuldakingäd,
Kuldakirjad kingä alla.
Seäl on tõldaje tõstetud,
15.Seäl on laevaje laotud.
Tullin ma jälile järele:
Siit on läenud sirgu jäl'l'ed,
Läbi pajo pardi jäl'l'ed,
Läbi aia hani jäl'l'ed,
20.Siiä poole neiu jäl'l'ed.


(Peiu poolt.)

   Ehk ta siin küll seizänessa,
Kes ta teie kätte annab?
Ies on sie mehine müüri,
Vahel sie vahane valli,
25.Ies on raudazed redelid.


(Neiu poolt.)

   Langukezed, linnukezed!
Meil on taper tasku'essa,
Hõbemõeka hõlma alla,
Maha lüön mehize müüri,
30.Maha sie vahaze valli,
Raiun raudazed redelid![1]
   Tere sõzar, anna sõrme,
Tere õde, anna hõlma!
Ärä võitsin, ärä võtsin,
35.Kätte sain oma kanaze.
   Oh teie teräzed naezed:
Mis teenud minu õele!
Mu'du oles oma oleva:
Tehtud teezele näole,
40.Muutud muile riietelle.
Mull olli niidile neotud,
Nüüd on siidile seotud,
Peä pantud paeladesse,
Kulmud kuldatuttudesse,
45.Kõht tall kõrki põlledesse,
Puuzad uuzi undrukisse.


D.

   Oh teie ninäkäd naezed!
Mis teenud minu õele,

  1. Neid sõnu lauldes tungib neiuvend läbi langude ja toob nooriku välja.