119
Oma izä ukse ette,
Oma emä akna alla,
Oma taadi taluje:
Ei sind tunne tubane rahvas,
Ei sind tunne tua-edine,
Ei tunne ahi ammu nähtud,
Ei tunne keller ammu käidud,
Ei sind räägi räästäsvihud,
Ei sust laala laada uksed,
Ei aa juttu aeda uksed,
Kõnelegi kajokoogod.
Oh sina noorik noorikukene,
Jätä sa izä jumalaga,
Jätä sa emä jumalaga!
Jumalaga, izäkene,
Jää terveks, taadikene,
Kes mind valjul kätel kaitsid,
Käredästi kasvatazid!
Jumalaga, emäkene,
Jää sina terveks, memmekene,
Kes mind kallis kasvatazid,
Helläl rinnal imetäzid,
Üles tõstsid, hüpätäzid,
Maha pannid, mängätäzid,
Suu juures su'zutazid‚
Käevarsil kiigutazid,
Helläs hõlmas hõõtsutazid!
Jumalaga, vennäd veiksed,
Kedä enne kiigutazin,
Käevarsil viibutazin,
Süles unde hõõtsutazin!
Jumalaga, helläd õed,
Sõdsed sõrme suurukezed,
Kelle kaazas üles kasvin,
Kelle hulgas edenezin‚
Seäs suures sirgunezin,
Kaokezes kasvanezin!
Izäkene, taadikene,
Emäkene, memmekene,
Vennäkezed veikukezed,
Õekezed õiekezed!
Ärä peän mina minemä,
Kaugelle kaoke kaduma,
Linnukene lendämaie,
Teie armust iemä'elle‚
Teeze armu azemelle,
