Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/471

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

105

Viis ta tütterid vedeje,
Kandis halvad hallikasse,
Luopis lapsed laine'esse.
30.Mari sai pardis pajosse,
Rõõt sai räägus rukki'isse,
Anne hakis aia peäle,
Ellu tedresse arusse,
Leenu lepä linnukezes,
35.Kaie käos kuuze otsa.
   Sai siis kodo kulda mini,
Hõbedane pojanaene,
Emä aas minit vetta tuoma:
Tõuzu, mini, vetta tuoma,
40.Pojanaene, pada pezemä!
Mini ei läind vetta tuoma,
Ei ta tahtnud pada pestä.
Emä läks izi vetta tuoma.
   Võttis hõiku tütterida:
45.Tule vällä, tütär nuori,
Tule vällä, vetta tuoma!
   Rõõt sie rääkus rukki'ista,
Mari raputas pajosta,
Ellu kudrutas arusta,
50.Anne laulis aia peäle,
Kaie kukkus kuuze otsas,
Leenu laulis lepikussa:
Emäkene, memmekene!
Sull on kodo kulda mini,
55.Hõbedane pojanaene:
Eks sie sulle tuo vetta,
Eks sie sulle pada pane?
   Emä mõistis, jälle kostis:
Oh mo tütred tillukezed!
60.Oles mull nüüd kümme tütärt,
Küll oles tüödä kümnelegi,
Kolm panes linu kolkimaie,
Kaks panes kangasta kuduma,
Viis panes villu keträmaie.