Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/470

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

104

60. Parti partsus põõza'asta,
Rääku rääksus rukki'ista:
Sull on kuldane minijä,
Eks sie tie sinu tüödä,
Eks sie lüpsä sinu lehmäd,
65.Eks sie saada sinu karjad?
   Emä läks minijät hõikama:
Tõuze, kallis, saada karja!
   Pojanaene aga hõegas,
Mini padjusta pajatas,
70.Hebemistä heitis kieltä:
Ämmäl on enezel sõrmed,
Vanamooril omal varvad.
Lüpsku izi oma lehmäd,
Kaitsku izi oma karjad,
75.Jätku aga mini magama,
Kalli kaaza kaindelasse!
Egä mä ole orjas tuodud:
Olen ju tulnud emändäs!


D.

   Emäkene, memmekene!
Kasvatazid poegazida,
Mõtsid mõizaje minevä,
Teo päivije tegevä,
5.Saksa asjuje ajava.
Poega kõndis kosjatiedä,
Ajas neiu asjazida,
Vedäs neiu viinazida.
   Tulli kodo kosjastagi,
10.Panni piitsa laua peäle,
Panni kindad piitsa peäle,
Kübärä kinnaste peäle,
Izi peäle ikkemaie.
   Kesse juure küskelemä?
15.Oma hellä emäkene:
Mis sa nutad, poega nuori?
   Poega mõistis, vasta kostis:
Mis ma nutan, memmekene?
Ei tule naene minule,
20.Ei tule mini sinule.
Sinul pal'l'ü tütterida.
Vii sa tütterid vedeje,
Kanna halvad hallikalle,
Loobi lapsed laine'esse.
25. Emä olli hullu, võtti usku,
Käis ta poja käskuzida,