83
Neiu läks külä kajole,
Külä alla hallikalle,
Külä külmäle jõele,
Veäb vetta veiste juua,
Kallab kõege karja juua.
Viks olli vinna, kõrk olli kuoku,
Viksem viel vie vedäjä,
Kõrgim koogo kõegutaja.
Peigu lükätes järele:
Veä vetta, neitsikene,
Veä vetta veiste juua,
Anna mo hobose juua,
Anna hallil haezutada,
Linalakal liigutada,
Anna mustal mu'du juua.
Ma olen vaene tiedekäijä,
Tiedekäijä, maademarsja,
Saksa asjade ajaja,
Papi raamatu vedäjä,
Kuningate kirjakandja.
Peiukene, peenikene!
Eks sa mõesta mõestetava,
Eks sa‚ tunne tunnetava,
Arva aru saadevada,
Et oled kohe kozilane?
Miks ep so hobo soetud,
Miks sull kuube korda pantud,
Miks sull kirjad kinnastessa?
Neitsikene, noorekene!
Mull on kodo vennäd noored,
Nied mo hobo soevad.
Mull on kodo memmekene,
Ta mo kuue korre pannud.
Mull on kodo õed noored,
Nad mo kindad kirjutanud.
Oh sa petis peiukene!
Eks sa mõtle mõestetava,
Arva aru saadevada,
Et oled kohe kozilane?
Miks sull puordi põuessagi,
Miks sull kihlad kaindelassa?
C.
Vennäkene, hellä vellä,
Nägid neiud kasvavada,
Sinisääri sirguvada,
Pärgäpeäd ülenevädä:
