Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/447

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

81

Põle vürsti ainus poega:
Sie on minu vennäkene,
Kes tuleb Narvast naista tuoma,
Sinisääri neitsikesta.
45. Oh minu kulda vennäkene!
Kui aad äiä ukse ette,
Saad sa ämmä akna taha:
Teretä äiä izäksi,
Teretä ämmä emäksi,
50.Tere küid küüziklezed,
Tere naod nastulezed,
Tere uhked vennänaezed,
Tere sirge'ed sõzarad!
Kas teie neidu on kodossa?
55. Põle me neidu kodossa.
Neidu läks külä kajole,
Veäb vetta veiste juua,
Kannab kõege karja juua.
   Oh sa sõõrik sõedupoissi,
60.Hoolikas hobostepoissi!
Võta tekki täku peältä,
Palakas paadi peältä,
Kirju vaipa kõrvi peältä,
Sinihalli halli peältä:
65.Sõedame külä kajole,
Kajole, kajokünäle,
Külä alla hallikalle,
Hallikalle, lätte'elle,
Toome sie neiu seält koduje!
70. Sõitsid siis külä kajole,
Külä alla hallikalle.
Viks olli vinna, kõrk olli kuoku,
Viksem viel vie vedäjä,
Kõrgim koogo kõegutaja,
75.Kajovinna kiigutaja.
   Neitsikene, noorekene!
Anna mo hobole juua,
Anna hallil haezutada,
Anna kõrvil keelekastet,
80.Anna mustal mokamärgä!
Mina ju vaene tiedekäijä,
Tiedekäijä‚ maademarsja,
Saksa asjade ajaja.
Kohto asjade kogoja‚
85.Rahvi raamatu vedäjä,
Kuningate kirjakandja.