77
Siep sie on minu ainus vendä,
Sie põle Kuramaa kuningas.
Hobo tall alla kui sie osja,
Täkku tall alla kui sie tähti,
Izi peäle kui sie päevä,
Kuub tall selläs kulda toime,
Vüö tall vüöle Riia risti,
Riia risti, Narva nasti.
Sie läeb Narvast naista tuoma;
Riiast tuob ta ristileze,
Võnnust tuob võitegijä,
Noore koore kopotaja.
Sie tunneb tuleta käiä,
Ilma löetä lüdidä,
Küündelitä kummardada,
Ei sie tuigu tuorvi alla,
Vaaru vie pange alla.
B.
Vennäkene, hellä vellä!
Kui läed naista võttemaie,
Ehitä oma hobone,
Kehitä oma kübärä.
Pane peäle paabu sulge,
Kuramaa kuke sulge,
Meie maa meoka sulge,
Kui läed maale sõitemaie,
Ilmale ilu tegemä.
Viru neidissed vaatsid,
Harju kaazikud kaezid:
Oleks sie miezi meie käessä,
Oleks sie peigu meie pärältä,
Mis siin sõedab silda müödä,
Kuramaa mägezid müödä,
Hobo alla, kui sie osja,
Täkku alla, kui sie tähte‚
Izi peäle, kui sie päevä,
Kuub tall selgä kuldatoime,
Vüö tall vüöle Riia risti,
Kübär peäs kiriku kirja!
Neitsikezed, noorekezed!
Maha te jäete minusta.
Teu tiedä kõndimaie,
Korra kotti kandemaie!
Viru neidissed vaatsid,
Harju kaazikud kaezid:
Oleks sie miezi meie käessä,
