Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/44

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

6

Kui ma saie neiosa,
Kui ma kasvi kabosa,
20.Vällä sis raie raamatust,
Vällä panni paperist,
Vällä kirjost kirodi.


Nr. 7. Kui mull sõnno puudunes.

   Kui mull sõnno puudunes
Hääli ärä lõppenes,
Sis ma pane palve'ille,
Heidä hellile sõnole:
5. Velekene, noorekene,
Kas sull liiga hobesta,
Vallalista varzakeist?
Vii mu röä' Riia liina,
Vii mu kezvä' Kiräpäähä,
10.Vii mu kaara' Kambijahe,
Tateriku' Tallinahe.
Tuo mulle suuri sõlgi,
Laze laud-sõrmusit,
Sis ma sõlest sõna võta,
15.Laula laud-sõrmusist.


Nr. 8. Etsa laulke, laiza' neio'!

   Etsa laulke, laiza' neio',
Etsa virve' veeritäge!
Ummeht teil igä kulunes,
Veri nuori veerines.
5.Kui ei laula, mina laida,
Laida tie' laizale mehele,
Kitä kõige halvemballe,
Kell olli viizo' viizi süldä,
Kabla' peräh kateza süldä,
10.Kell saa päiväs jalgo pästä,
Ajastajas arotella.


Nr. 9. Etsa neio' ilotelge!

   Etsa neio' ilotelge,
Naize' noore' naljatelge!
Nüüd om illos elokene,
Kaunis kazvo põlvekene.
5.Ega ilo iehna lää,
Ega rõõmu perrä rühi,
Ieh läävä' iku päivä',
Takah laste laulu päivä'.