61
Kes tulli härgi otsimaie?
Oma vend tulli härgi otsimaie,
lke kuldane õlale,
Rahe raudane sihessä,
Jutad kullakeerulezed.
Mina vennältä küzimä:
Vennäkene, noorekene,
Mis seäl kodos tehtänessa?
Mis mürin izä tuassa,
Mis helin emä majassa?
Vend siis mõistis, vasta kostis:
Oh mo õrna õekene,
Kodo sinda müüdänessa!
Mina mõistsin, jälle küssin:
Vennäkene, noorekene,
Kas must küllä küstänessa,
Kas must pal'l'u pakutasse?
Vend siis mõistis, vasta kostis;
Oh mo õrna õekene,
Küll sust küllä küstänessa,
Küll sust pal'l'u pakutasse,
Tuhat tünderit nizuda,
Sada salve rukki'ida,
Izäle häidä künnihärgi,
Vennäle sõjahobosta,
Emäle ellik lüpsilehmä,
Sõzaralle suurta sõlge.
Mina siis nutsin, nuttes ma ütsin:
Izäkene, taadikene!
Kui sa lähed kündemaie,
Härjäd vakku sull vajogu!
Emäkene, memmekene!
Kui lähed lehmi lüpsemaie,
Nizä vetta, teene verda!
Vennäkene, noorekene!
Kui sa saad sõtta minema,
Hobo sull alla hallitagu!
Õekene, noorekene!
Kui sa lähed kiriku tiele,
Sõlg sull rinduje rõhugu,
Raha kaelast sull kadugu!
C.
Kodost tulli vennäkene‚
Minä vennältä küzimä:
Vennäkene, hellä vellä‚
Mis seäl kodo tehtänessa?
