Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/420

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

54

Kellele minagi lähen?
Ma lähen kaunis kauge'elle‚
15.Ilus lille iemä'älle,
Ma läen maazik muile maile,
Kust ep saa kurja memme kuulda
Egä nälgä memme nähjä,
Hõelust õdede kuulda,
20.Viha viie vennä nähä.


B.

   Kellel igäv, et mä istun,
Kellel kahju, et mä käsvan?
Poestel igäv, et mä istun,
Poeste] kahju, et mä kasvan.
5.Ma ei istu teie igädä,
Ma ei kasva teie kazuda,
Ma kasvan oma kazuda,
Paezutan parajad sõrmed, –
Kui saan suuresse talusse,
10.Rahakasse rahva'asse, –
Miska sõkun suured leväd,
Talu taigenad silitsen.
Peres leibä piperane.
Talus leibä taterane,
15.Otsest odra järgulene,
Keske'elt kie-segäne.
Sie tahab sõrmil sõkkumista,
Ruzikilla rutjumista.
   Nüüd süön sedä kalada,
20.Mis tuleb mängides mäele,
Karates tuleb kalda'alle,
Lusti lüües lootsikusse.
Saan ma vällä võera'alle‚
Seäl ma süön sedä kalada,
25.Mis on kotis kopitanud,
Aia ääres hallitanud,
Seenä ääres seenetänud.
   Aetasse hagu tegemä,
Pannasse puida raiuma:
30.Oles sie puna minule,
Mis on puu raiujalle‚
Puid ma raius puna tõttu,
Hagu ties ma auu tõttu.


C.

   Kellel igäv, et ma istun,
Kellel kahju, et ma kurdan?