Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/378

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

12

Santi saana harja peäle,
10.Kuulama minu sõnazid,
Lapse hullu lauluzida.
   Sie põle tütär teenud tüödä,
Kao kangasta kudunud:
Sie käind Harjus õppimaies,
15.Virus viizi võttemaies,
Suu tall seädenud sõnazid,
Mõttelenud mõestatuizi.
   Mina mõistsin, jälle kostsin:
Külä tüdrekud õetsed,
20.Külä poizid pooled vennäd,
Külä mehed taadikezed,
Külä naezed nännekezed!
Kui te tahte täädä saada,
Kust ma nied luod lugezin,
25.Kust ma nied laulud laduzin:
Luhas luogu võttessagi,
Arus heinä niitessagi,
Kodo kangasta kududes.
Käed kangasta kuduzid,
30.Sõrmed niizije niduzid,
Jalad taltsid tallerpuida,
Suu mull seädeles sõnuda,
Miel mull mõtles mõestateizi.


C.

   Kui mina hakkan laulemaie,
Laulemaie, laskemaie,
Veikukene veeremaie,
Räägukene rääkimaie:
5.Ei siis saa külä magada,
Külä orjad uinutada,
Naezed unda natukesta,
Mehed unda meelelesta.
Külä tuleb küünisselle,
10.Pere tõuzub peeningille,
Vabadikku vainialle,
Rikas rehe katusselle,
Kuulama minu sõnuda,
Lapse hullu lauluzida
15.Kust sie lapsi võtnud laulud,
Hulluke sõnad ozanud?
Sie põle tüdruk teenud tüödä,
Kabu kangasta kudunud:
Siep on seädenud sõnuda,
20.Laotanud lauluzida.