Eeskõne.
Rahvalaulud, mis „Vana Kandle“ tõine kogu siin lugijale rohkel arvul toob, on kõik Kolga Jaani kihelkonnast Viljandi maakonnast. Nende korjajad on kolm meest sestsamast kihelkonnast: kihelkonnakoolmeister Kr. Grau, koolmeistrite-seminaari õppija J. Orgusaar ja stud. theol. J. Bergmann. Herra Grau sai pärast Türisse Järvamaale kihelkonnakoolmeistriks, aga herra Orgusaar on, pärast oma õppimize lõpetamist Riia Vene koolmeistrite-seminaaris, nüüd kooliõpetajaks Kuigatsi Vene kihelkonnakoolis Tartumaal, herra Bergmann kirikuõpetajaks Paistu kihelkonnas Viljandimaal. Korjamine sündis aastal 1876, 1877 ja 1878, kui Vana Kandle väljaandjal au oli, Kirjameeste Seltsi presidendiks olla. Korjamize loost andku kaks korjajat ize oma sõnadega siin alamal lugijale algupäralist seletust.
Õpetaja Bergmann kirjutab väljaandjale: „Vana Kandle ezimeste vihkude läbi selleks äratatud, võttis selleaegne Kolga Jaani kihelkonnakoolmeister Kr. Grau nõuuks, oma kihelkonnas järele kuulata, kas säälgi vanu laule veel tallel peaks olema. Ta sai peagi mahti, 15 iluzat laulu elatanud Purtsi Rõõda suust üles kirjutada. Muidu polnud talle enam kui 5 laulu kätte puutunud. Korjamize pidi ta mõne takistuze pärast edespidize pääle jätma, „„kunni teada saaks, kas Vana Kandle toimetaja neid korjamize väärilizeks peab.““ Suvel 1876 läksin minagi, nimelt R. Kallas'e äratamize pääle, selle mõttega koju, nii palju kui võimalik, vanu laule korjata. Aga et ma kodukoolmeistriks pidin minema, siis ei võinud ma,
