Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/272

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

234

Naize' tano narme'it,
Poiskeze' Poola-kivve'.


Nr. 135. Kaege, sõzare', häälezida!

   Kaege, sõzare,' häälezida,
Meelütäge meelezida,
Kas mie' hääle' häste läävä',
Kurgu' käüvä' kume'ehe,
5.Sis mie' ole sõzaritse'.
   Üteh meil' kõrige' koedu,
Ütte pantu pallapoole',
Üteh soah soputetu,
Üteh nitseh nipitetü.
10.Suga tuodu Soomemaalta,
Muu' riista' Moskevasta,
Peele' tuodu Pihkevasta.
Sääl mie' koie kruudilizi,
Sääl mie' veie villatsit.
15. Aitumma mie imäle,
Katsi tenno kalli'ille,
Kes es laze laizas harida,
Laze es vinnü' vedeläs.
Kirstuh hoitse kipe vitsa,
20.Kaane alla kaze ladva.
Kui ta viiz'e, sis ta viput',
Kui ta sutse, sis ta soput',
Opas' tundma toimatsida,
Opas' laskma labatsida.


Nr. 136. Põimu laul.

   Ärä põimi, ärä kääni,
Kokko kanni, kuhja leie.
Kuhiliku' kui emändä',
Haki' kui Harjo neitsikeze'.
5. Põld tahtse minno põeta,
Väli minno väzütä
Ennembä ma väljä väzüdä,
Ennembä ma põllu põeda,
Kui ma jää põllule põdema,
10.Kuo pääle koolemahe.
   Ezi lagja, latse' noore',
Vao' pikä', vaimu' nõrga'.
Läki mie' uvvele iele,
Läämi vahtse vao pääle,
15.Kohe meil eelä ezi jäie.