Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/262

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

224

Mõtsa ladva' lahotiva'.
Kui ma mõzi moro muah,
Totsudi ma tuha peräh,
Siski saiz' ta vaha valuh,
20.Kate kulla karvaline.


Nr. 127. Tahtset taale, tahtset tuole.

   Neiokene, noorekene,
Kabokene, kaunikene!
Tahtset taale, tahtset tuole,
Uibo'olle ilozalle,
5.Sarapuule sirge'elle,
Viznapuule verevälle,
Pähnäpuule punatselle.
Oodit ubinat ozas,
Mäe päält pähkenät.
10.Tulli jo orik orosta,
Märikahru mäe päält;
Ole kubo sai uinutada,
Mätäs-vihko mängäskellä,
Nausti-kubo naljatada.


Nr. 128. Lätsi ma neio merele.

   Lätsi ma neio merele,
Kanane ma kalale.
Kats' sai kalla, kats' sai maime.
Kohe neidä pantanese?
5.Panti pere lavvale.
Keä süömä kutsuti?
Kutsuti kodota neido,
Ilma imätä kanane,
Ilma päädä' pääzokene.
10. Süö neio, serbä neio
Üle viie livva veere,
Üle kuvve kulbi veere!
Sisep sa kodo unehtat,
Meelest heidät hellä vele,
15.Unehtat kalli sõzare.


Nr. 129. Tuhu laul.

A.

   Tuhu', tuhu', vaaru', vaaru',
Tunnus es tuhu tegijä,
Tunnus tuhu naizekene.