Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/250

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

212

20.Kazvatelle oma kaaza —
Külä külmäh küünühnä,
Härmätsehnä huone'ehna.
Mano käü ma magama,
Egä üöze hengämähe,
25.Mano vii marja' maguza',
Huulile pute' ubina';
Manta tulli marja hõngu,
Huulde manta upin-hõngu
            * * *
   Ei ma jää siijä maale,
30.Neile noorile mehile,
Neile mustele mur'ele,
Seo kolga kolbakille.
Ärä viidi hää' poizi',
Siijä jäänü sini-lõvva',
35.Sini-lõvva', musta' kolmu'.
Käüvä' hulgah nigu hundi',
Tsiudi tsäudi nigu tsia',
Omma' köüdze' kübärä pääl,
Kammits kaabu veere pääl.
40.Küzüze' sandelta rahha,
Vaezelta vanna rahha.
   Ma lää Nurzi poole pääle,
Kazaritsa kalde pääle.
Sääl omma' pika pirru-mõtsa',
45.Sääl omma' laja' lavva-mõtsa',
Sääl omma' niidu' ninnekatse',
Hainamaa' maranatse',
Sääl ei kosta kulda-kängä,
Ega nessü niidi-sukka,
50.Sääl omma' valge' vadza-koti',
Linakatse' leivä-koti',
Pääl olli nurme teräne,
All olli järve kalane;
All ma lahi latikit,
55.Pääl ma küdzi kukelit.
Illos oll' nätä', illos oll' kaija',
Kuis ne kala' kudeziva',
Havve' handa heitelivä'.
Heitke iks nuota noore' mehe',
60.Võrku Võnnu poizikeze',
Püüdke neidä kulla kallo,
Hõbe'eidzi hõrnakeizi!
   Nurzih nope' noore' mehe',
Nii kui virve' vie veereh,
65.Karits-haina' kalde'el.