Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/244

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

206

Hää olli minnä hellü pite,
Kuulus minnä kummo pite.
Rahvas helüle heräzi,
20.Rahvas kumole kogozi.
   Küläkene, väikokene,
Maalt käija madalakene!
Ärä hindä heiditägu,
Ärä sina paiju paeku,
25.Ärä linda lepistühe!
Mõtlet sõa sõitevat,
Venne väe veerivät.
Ega siista sõda sõida,
Ei joht liigu venne lieri;
30.Siist sõitva' sõzaritse',
Siist käüvä' kälälize',
Kaüvä' mõtsah käändelemäh,
Lõhmus-mõtsah lõõritamah.


Nr. 116. Milles ei laula neo' neio'?

   Milles ei laula neo' neio',
Milles ei kuugu neo' kulla'?
Neil omma kotoh kozilaze',
Umah perreh peiopoizi'.
5.Selle noroh noore' neio',
Vaiki saizva' vahaladva'.
   Etsa laulke, etsa laske,
Umah uvvehna iähnä,
Terävällä, terve'ellä,
10.Kazu-põlvel kauniella!
Ei meil tule tõine põlvi,
Ega astu tõine aigu.
Tule tuo põlvi tõrane,
Astus aigu marutsemba:
15.Tülitse' tüötegijä',
Marutse' majapidäjä',
Tüli tüöhü minnehnä,
Maru maaha lametehna.


Nr. 117. Sünnü ei süä ilole.

   Sünnü ei süä ilole,
Lahku ei mieli laulemahe.
Süä tieze süüdü pal'l'o,
Meelekene mitu vika:
5.Südä tieze sorre'ida,
Keelekene kõnne'ida.