Lehekülg:Vana kannel 1886.djvu/240

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

XII.


Nr. 113. Ei ole leel'o maasta löütü.

   Leel'okene, laulukene!
Kos sa ollit, kui ma ots'e?
Ma olli suohna soka alla,
Laaneh laja lehe alla.
5.Sääl ma seie sitikida,
Murri maaha mustikida,
Vaal'e maaha vabernida,
Kodo tõie toomikida:
Oma memme meelütellä,
10.Oma papa paluhella.
   Ole-ei leel'o maasta löütü,
Maasta löütü, puusta tettü.
Leel'o tulnu taiva alta,
Pühä pilvede vahelta,
15.Päält päivä kumeriku,
Alt kuu kõveriku.
Oma tuodu leel'o lehe',
Laulu sõna', könne kõrra'.


Nr. 114. Mis mull abi laulemasta?

A.

   Mis mull abi laulemasta,
Laulemasta, laskemasta?
Ole-e omma kuulemanna,
Marja manna saizemanna.
5.Kavveh om mino omane,
Maa takah mezi-marja.
Ei ma tiijä tervist saata,
Ega anda armu sõnno,
Kuule-ei ärä koolevada.