180
Nr. 109. Pruudi hukkaja.
Olli ütsi väiko veljo,
Oll' ta sõah sõidu pääl,
Lahenguh ta laskemah,
Tull' ta kodo kozjovalle,
Taha-as vanna, taha-as vaest,
Tahtse rikast, tahtse nuort,
Rikka talo tütterit.
Keeli ezä, keeli imä,
Keeli vele' viie', kuvve',
Sõzaregi kate', kolme'.
Üle läts'e imä keelo,
Imä keelo, ezä keelo,
Üle viie vele keelo.
Ega anda kiilo kirstu,
Kiilo kirstu, mõõlu vakka.
Pand' ta sälgä säidze hameht,
Vööle pand'e viizi vüöd,
Kaala kateza rätti,
Päähä pand' Pärna räti,
Ette panni pööri põlle,
Rinda pand' ta tsõõri sõle.
Läts' ta saani minemä,
Saani parras praksahti'e,
Tina-telgi triksahti'e.
Lätsi tiedä veidikeze,
Maada marja võrrakeze,
Haard' ta küsü hobezilta,
Ruttu küsü ruunaltani:
Kas tie' süöte neio lihha,
Joute neio verekeist?
Hobo mõisti, kosti vasta:
Ei mie' süö neio lihha,
Juo neio verekeist.
Nätsk liha nädezil,
Mõro liha mõrzijil.
Sis ta küsse mõrzijalta,
Nõuz'e perrä neiolta:
Milles sa paksos paizuzit,
Üle liia lihozit?
Hää olli ezä, hää olli vele',
Söödi na üöze, söödi päivä,
Söödi päivä pähütsest,
Joodi üöze jalotsist,
Selle ma paksos paizuzi'e,
Üle liia lihozi.
